Hoolimata palgakulude jõudsast kasvust on Eesti ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime Euroopa Liidu turul paranenud. "Ettevõtjate hinnangud annavad alust arvata, et hinnaväline konkurentsivõime on paranenud ning Eesti eelis tootjana ei seisne vaid odavas tööjõus," ütles keskpanga president Hansson.
Hinnaväline konkurentsivõime näitab, kas ettevõtted suudavad hinnatõusust ja tööjõukulude kasvust hoolimata suurendada eksporti, kui keskenduvad muule kui hinnale. Hinnavälised tegurid on näiteks innovatsioon, toodete mitmekesisus, keerukus, tuntus ja kvaliteet, ettevõtete asetus üleilmses tootmisahelas ja lõimitus rahvusvaheliste tootmisvõrkudega.
Hansson toonitas aga, et Eesti ettevõtetel tuleb lähiajal panustada hinnavälise konkurentsivõime arendamisse senisest veelgi rohkem, sest tööealiste arv hakkab Eestis vähenema. "Töötajate arv pole seni veel kahanenud, kuid Eesti on demograafilise sügise alguses: järgmise viie aasta jooksul jääb Eesti tööturg 30 000 inimese võrra vaesemaks. Tööealiste arvu vähenemise tõttu on juba lähitulevikus raskem leida töötajaid ja surve palgakuludele tugevneb. Eesti ettevõtted on arendanud tublisti konkurentsivõimet ja see ongi meie võimalus muutuda samm-sammult edukamaks," märkis Hansson.
Keskpanga president prognoosis, et tänavu nulli juures püsiv inflatsioon kiireneb järgmistel aastatel 2,5–3%ni. "Suuremad võitjad on siiani olnud siseturule suunatud ettevõtted, kuna tänu energia odavnemisele on majapidamiste reaalne ostujõud kasvanud. Kui hinnad hakkavad järgmistel aastatel tõusma, siis inimeste ostujõud enam nii kiiresti ei kasva."
Hanssoni sõnul on Eesti majandusel võimet kasvada kiiremini kui praegune 2%, kuid hoogsama kui 4% kasvu jaoks on vaja toetavaid struktuurireforme.
Peale tööjõukulude ülemäärase kasvu ohustab Hanssoni arvates majanduskasvu ka risk, et ettevõtete kasumi vähenemine jätkub. See piiraks nende võimet teha tuleviku kasvu toetavaid investeeringuid. Lisaks tõi Hansson välja Põhjamaade kinnisvaraturult lähtuva riski: juhul kui sealsed kinnisvara hinnad hakkavad järsult langema, siis tekivad Eestis tegutsevatel Põhjamaade pangagruppidel raskused, mille tulemusena ei pruugi nad enam suuta anda Eestis ettevõtetele soodsalt laenu.
