Tänavusega võrreldes kasutada lubatavate püügivahendite arvud ei muutu, mis tähendab, et ranna- ja sisevete kalurid saavad kasutada sama palju võrke, mõrdu ja muid püügivahendeid kui 2020. aastal, teatas keskkonnaministeerium.
Mõningal määral muutuvad püügitasud. "See on loomulik kõikumine, sest tasud sõltuvad eelneva aasta kalasaakidest," ütles keskkonnaminister Rain Epler pressiteates.
Ta lisas, et 2019. aasta kalasaagi väärtuse saab ametlikust püügistatistikast ja kala esmakokkuostuhinnast.
Tähtis on teada, et meile väga oluliste kilu ja räime püügitasud jäävad samaks, samas traalpüügil langeb oluliselt tursa tasu, sest Läänemere tursavarud on kokku kuivanud ja saagid pea olematud,
märkis ta.
Siseveekogudes kehtestatud erinevatest püügiõigustasudest 23 tõusevad, 15 langevad ja 26 jäävad samaks. Kõige suurema languse teeb siseveekogude saagikaima püügivahendi – Peipsil kasutatava põhjanooda ehk mutniku – tasu, mis langeb enam kui 400 euro võrra.
Tõusvate tasude seast aga leiab kõigi nende püügivahendite tasud, millega püütakse angerjat nois veekogudes, kuhu riigi toel regulaarselt angerjat asustatakse. Võrtsjärves, Kaiavere, Kuremaa, Vagula ja Saadjärves sõltub mõrdade püügiõiguse tasu angerja asustamiseks juba tehtud kulutustest.
Kui kõik kutselise kalapüügi 2021. aasta püügivõimalused välja ostetakse, laekub neist tasudest riigieelarvesse umbes 900 000 eurot. Seda raha kasutatakse kalavarude uuringute läbiviimiseks, samuti järelevalve toetamiseks ning ka otseselt kalapopulatsioonide turgutamiseks kas asustamise või kudealade taastamise teel.
"Nii kutselise kui harrastuspüügi tasude eest rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu aastast aastasse erinevaid kalandusalaseid projekte. Nende seas on näiteks väikesadamate sissesõidutee süvendused, koelmute taastamine, aga ka lastele mõeldud kalalaagrid, kust kasvavad välja meie tulevased kutselised ja harrastuspüüdjad," ütles Epler.
