05.06.2017 Esmaspäev

Töötaja vastu esitatava kahjunõude aegumistähtaja arvutamine

Toomas Taube, vandeadvokaat ja partner
Toomas Taube, vandeadvokaat ja partner Advokaadibüroo DERLING

Riigikohus käsitles oma hiljutises otsuses töötaja vastu esitatava kahjunõude aegumistähtaja arvutamist.

Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist (TLS § 74 lg 4).

Seega, kui töötaja tekitab kahju otse tööandjale, ei tohiks kahjunõude esitamise tähtaja arvutamine keeruline olla. Pahatihti aga juhtub, et töötaja tekitab tööülesannete täitmise käigus kahju kolmandale isikule. Näiteks tekitab autojuht tööülesannete täitmisel liiklusõnnetuse. Kolmanda isiku kahjunõude suhtes võib ka tekkida kohtuvaidlus. Sellisel juhul võib eelnimetatud 12-kuulise tähtaja arvutamine muutuda keerukamaks.

Töölepingu seadus näeb ette, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest kolmanda isiku ees ning need kohustused ise täitma. Tööandja võib seejärel esitada tagasinõude töötaja vastu tema tekitatud kahju hüvitamiseks  töölepingu seaduses sätestatud kahju hüvitamise reeglite (TLS § 76 lg 1 ja 2) kohaselt. Muuhulgas tuleb tagasinõude esitamisel järgida eeltoodud 12-kuulist aegumistähtaega.

Riigikohtu käideldud juhtumis tekitas töötaja tööandja sõidukiga tööülesannete täitmisel liiklusõnnetuse, mille käigus sai teise sõiduki juht raske tervisekahjustuse. Liiklusõnnetusega seoses algatati kriminaalmenetlus. Ligi poolteist aastat pärast liiklusõnnetust jõustus kohtuotsus, millega töötaja mõisteti süüdi teise sõiduki juhile raske tervisekahjustuse põhjustamises. Kuna teise sõiduki juht esitas kriminaalmenetluse käigus ka tervisekahjustusest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tsiviilhagi), siis mõisteti sama kohtuotsusega töötajalt ja tööandjalt solidaarselt välja vastav kahjuhüvitis.  

Tööandja tasus teise sõiduki juhile kohtu poolt väljamõistetud kahjuhüvitise ning esitas seejärel tagasinõude oma töötaja vastu tööandja  kantud kahju osaliseks hüvitamiseks.

Tööandja poolt tagasinõude hagi esitamise ajaks oli liiklusõnnetusest möödunud ligi kaks ja pool aastat. Samas kahjuhüvitise aluseks olnud kohtuotsuse jõustumisest oli möödunud täpselt 12 kuud.

Töötaja vaidles tööandja esitatud tagasinõudele vastu väitega, et tööandja nõue on aegunud. Töötaja leidis, et 12-kuuline kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg algas hiljemalt ajal, millal tööandja sai teada teise sõiduki juhi poolt mittevaralise kahju nõude esitamisest. Sellest sai tööandja teada rohkem kui 12 kuud enne töötaja vastu tagasinõude hagi esitamist.

Tööandja leidis, et aegumistähtaeg hakkas kulgema mitte varem kui kahjuhüvitise välja mõistnud kohtuotsuse jõustumisest.

Seega tekkis poolte vahel vaidlus, mis ajast tuleb hakata lugema tagasinõude 12-kuulist aegumistähtaega – kas kannatanu esitatud kahjunõudest (tsiviilhagist) teada saamisest, kahjunõude rahuldanud kohtuotsuse tööandjale teatavaks tegemisest, kahjunõude rahuldanud kohtuotsuse jõustumisest või kahjuhüvitise tasumisest kannatanule. Sellest omakorda sõltus, kas tööandja poolt töötaja vastu esitatud tagasinõue on aegunud või mitte.

Maakohus ja Ringkonnakohus leidsid, et 12-kuuline aegumistähtaeg algas ajast, mil tööandja sai kätte kannatanu esitatud kahjunõude (tsiviilhagi), või hiljemalt kahjunõude rahuldanud kohtuotsuse tööandjale teatavaks tegemisest. Riigikohus ei nõustunud eeltoodud seisukohaga.

Riigikohus asus 05.04.2017 otsuses seisukohale, et tööandjalt TLS-i § 76 lg 2 alusel töötaja vastu esitatud tagasinõue aegub üldjuhul 12 kuu jooksul arvates ajast, mil tööandja tasus kolmandale isikule kahjuhüvitise, või erandina 12 kuu jooksul arvates ajast, kui jõustus tööandjat hüvitama kohustav kohtulahend. Seega nõustus Riigikohus antud vaidluses tööandja seisukohaga, et aegumistähtaeg hakkas kulgema mitte varem kui kahjuhüvitise välja mõistnud kohtuotsuse jõustumisest.

Riigikohtu otsuse täisteksti võite leida Riigikohtu kodulehelt: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-11-17

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes