Töölepingu seaduse § 46 lg 1 sätestab üldiseks tööaja piirmääraks koos ületunnitööga keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Tegemist on üldise tööaja piiranguga, mida peavad tööandjad järgima nii tavalise kui summeeritud tööaja arvestuse alusel töötavate töötajate puhul. Erisus seisneb vaid selles, et kui esimese puhul arvestatakse töötaja keskmist tööaega 7-päevase vahemiku kohta nö iga kalendrikuu lõikes, siis summeeritud tööaja korral arvestatakse  töötaja keskmist tööaega 7-päevase vahemiku kohta töölepingu kirjalikus dokumendis kokku lepitud arvestusperioodi lõikes (nt 1, 2, 3 või 4 kuud).

Väga tihti tekib töölepingu pooltel küsimusi seoses sellega, kuidas arvestada töötaja „keskmist“ tööaega 7-päevase ajavahemiku kohta. Selleks, et lugejal oleks lihtsam antud arvestuse käigust aru saada, selgitan töötaja „keskmise“ tööaja arvestuse põhimõtteid kahe lihtsa näite alusel.

Esimese näite puhul on tegemist täistööajaga töötava töötajaga, kes töötab nö tavalise tööaja alusel esmaspäevast reedeni, 8 tundi päevas, 40 tundi 7-päevases ajavahemikus. Iganädalane puhkeaeg on laupäeval ja pühapäeval. Seoses töötaja kolleegi haigestumisega andis töötaja nõusoleku jaanuarikuus ületunnitöö tegemiseks. Töötaja tegelik tööaeg koos ületunnitööga oli seega jaanuarikuus kokku 210 tundi.

Selleks, et kindlaks teha, milline oli töötaja „keskmine“ tööaeg 7-päevases vahemikus antud arvestusperioodi jooksul, tuleb teha järgmised arvestused:

• Jaanuaris oli kokku 31 kalendripäeva. Järelikult oli antud kuus 7-päevaseid ajavahemikke 4,43 (31kp : 7= 4,43).
• Töötaja jaanuarikuu töötunnid (sh ületunnitöö) tuleb jagada jaanuarikuu 7-päevaste ajavahemike arvuga. Tulemuseks saame, et töötaja tööaeg 7-päevase ajavahemiku kohta jaanuarikuus oli keskmiselt (210:4,43) 47,40 tundi, mis ei ületa jaanuarikuus üldist töö tegemise aja piirangut.

Teise näite puhul töötab täistööajaga töötav töötaja summeeritud tööaja arvestuse alusel, ehk töögraafiku alusel. Tööaja arvestuse perioodiks on kokku lepitud 2 kuud (nt arvestuse perioodiks oli jaanuar-veebruar). Antud perioodil oli töötaja tegelik tööaeg (sh ületunnitöö) kokku 415 tundi.

Selleks, et kindlaks teha, milline oli töötaja „keskmine“ tööaeg 7-päevases vahemikus antud arvestusperioodi jooksul, tuleb teha järgmised arvestused:

• Perioodil 1.jaanuar-28.veebruar oli 7-päevaseid ajavahemikke (31kp + 28kp :7) 8,43.
• Töötaja tegelik tööaeg perioodil 1.jaanuar-28.veebruar oli 415 tundi, mis tuleb jagada arvestuse perioodi 7-päevaste ajavahemike arvuga 8,43.

Tulemuseks saame, et töötaja tööaeg 7-päevase ajavahemiku kohta tööaja arvestuse perioodi jooksul (01.01-28.02) oli keskmiselt (415:8,43) 49,23 tundi.
Antud näitest tulenevalt on töötaja tööaeg olnud keskmiselt üle 48 tunni 7-päeva kohta. Tegemist on töötaja üldise töö tegemise aja piirangu rikkumisega, välja arvatud kui pooltel oli sõlmitud kokkuleppe täiendava ületunnitöö tegemiseks.

Töölepingu seaduse § 46 lõige 3 võimaldab töötajal ja tööandjal kokku leppida täiendavas ületunnitöö tegemises, st töötamises keskmiselt üle 48 tunni 7-päevase vahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Absoluutseks tööaja ja ületunnitöö piiranguks kokku on töölepingu seadusega sätestatud keskmiselt 52 tundi 7-päevase vahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.

Täiendava ületunnitöö tegemiseks peab pooltel olema sõlmitud kokkulepe. Tehtav töö ei tohi olla töötajale ebamõistlikult kahjustav (sealhulgas ei tohi töö olla kahjulik töötaja tervisele, tööandja poolt peab olema tagatud tööohutuse ja –tervishoiunõuete järgimine). Antud kokkulepe peab olema tõendatav ja töötaja võib selle igal ajal põhjust ütlemata kahenädalase etteteatamistähtajaga üles öelda. Samuti on tööinspektoril õigus täiendav ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei järgi seadusega kehtestatud absoluutset tööaja piirangut või rikub tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid.

Siinkohal tuleb juhtida tööandjate tähelepanu töölepingu seaduse § 46 lg 5 regulatsioonile, mille kohaselt on tööandjal kohustus pidada ka eraldi arvestust nende töötajate üle, kes töötavad arvestusperioodi jooksul keskmiselt üle 48 tunni 7-päevases ajavahemikus.