TRK 1140x140 ee gif
Lühikokkuvõtted
Kolm kuud metsa ostu-müügi maaklerina töötanud naine esitas pärast töösuhte lõppu avalduse töövaidluskomisjonile. Ta palus tühistada töölepingu ülesütlemine ja mõista tööandjalt välja kaheksa kuu keskmise töötasu hüvitis summas 4872 eurot. Lisaks soovis naine tuvastada, kas tööandja katkestas temaga töölepingu raseduse tõttu, paludes mittevaralise kahju hüvitiseks 3000 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 20. aprillil 2016 töötaja avalduse osaliselt, vähendades hüvitist kuue kuu keskmisele töötasule.
Läksime tööandjaga tülli ja läksin töölt ära ning nüüd ei ole viimase kuu töötasu temalt kätte saanud. Pöördusin töövaidluskomisjoni saamata jäänud töötasu tõttu. Käisin ka Tööinspektsiooni juristi vastuvõtul ning jurist ütles, et mul on veel õigus kasutamata puhkuse hüvitisele ja välislähetuse päevarahadele. Minu esimene avaldus on menetlusse võetud, kas ma pean nüüd puhkusetasu ja päevaraha saamiseks esitama eraldi avaldused? Kes ja kuidas töövaidluskomisjonis otsustab, kas ma oma raha kätte saan või mitte?

Valitsus kiitis heaks töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu, millega kiireneb ja lihtsustub kohtuväline töövaidluste lahendamine.

Tööinspektsioon leiab, et töövaidluste efektiivseks lahendamiseks peab töövaidluskomisjon (TVK) saama kohtusüsteemi esimese astmega ehk maakohtuga võrdse rolli või muutuma erikohtuks.

Aastal 2013 esitati töövaidluskomisjonidele ebavõrdse kohtlemisega seonduvaid avaldusi kokku 17 korral, aastaks 2014 oli nende arv kasvanud 28ni. Käesoleva aasta 6 kuu jooksul on ebavõrdse kohtlemise avaldusi esitatud 14 korral.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes