Rail Balticu temaatika on Eesti inforuumis juba viimased pool aastat kirglikku kõneainet pakkunud, eriti värvikaks on seisukohavõtud muutunud viimastel nädalatel. Paraku pole emotsionaalseks kiskuv dispuut loonud erinevate vaadete võrdluses eeldust mõistlikuks lahenduseks ja n-ö ühiskondlikuks kokkuleppeks nagu see tundub olevat saavutatud meie lõunanaabrite juures Lätis ja Leedus.

Kolme Balti riigi peaministrid allkirjastasid teisipäeval Tallinnas Rail Balticu rajamise leppe, mis sisaldab rajamise tähtaegu, marsruuti ning mitmeid tehnilisi detaile.

Eesti elanikud on Rail Balticust halvasti informeeritud, aga pooled inimesed siiski toetavad projekti, selgus Turu-uuringute aktsiaseltsi värskest uuringust, mille tellis Euroopa Parlamendi Roheliste ja Euroopa vabaliidu fraktsioon.
Hästi või väga hästi peab ennast Rail Balticuga (RB) kursis olevaks 32%, pigem halvasti või väga halvasti 64%, näitas uuring.

Hollandis Rotterdamis toimuvatel Euroopa transpordi päevadel (TEN-T) leppisid Eesti, Läti ja Leedu kokku Euroopa Liidu ühendamise rahastu vahendite kasutamise ja kontrolli põhimõtted Rail Balticu rajamisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul seab Leedu ebakonstruktiivne nõudmine liita Vilnius koheselt Rail Balticu trassiga ohtu kogu 3-miljardise investeeringu raudteeühendusse.