Õigusjärglus ettevõtte üleminekul
Riigikohus tegi 16. jaanuaril 2025 Re tsiviilasjas nr 2-22-16547, analüüsides muu hulgas, kuidas mõjutavad ettevõtte üleminek ja õigusjärglus poolte vastutust varasemate kohustuste täitmise eest. Vandeadvokaat Mihkel Gaver ja jurist Liisi Kuusik advokaadibüroost GAVER selgitavad kohtuasja lähemalt.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Üldkoosoleku puudulik päevakord on oluline rikkumine
Riigikohus selgitas 18. detsembril 2024 tsiviilasjas nr 2-23-7156 korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist seoses teate kättetoimetamise ja päevakorrapunktide sisustamisega.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Tööriiete vahetamise aja arvestamine
Riigikohus tegi 11. oktoobril 2024 lahendi tsiviilasjas nr 2-22-16497, milles selgitas, kuidas tööriiete vahetamise aeg võib olla tööaeg ning kuidas tuleb tasustada sellega võimalikult kaasnenud ületunnitöö tegemine vastava kokkuleppe puudumisel.
Äriühingu esindaja vastutus toetuspettuse korral
Euroopa Kohus tegi 29. veebruaril 2024 märgilise otsuse kohtuasjas C-437/22, millega laiendas juriidilise isiku seadusliku esindaja vastutust põllumajandustoetuse taotlemisel. Kohus leidis, et kui äriühing on esitanud valeandmeid, et saada Euroopa Liidu rahastatavaid põllumajandustoetusi, võib toetuse tagasinõudmise kohustus laieneda ka äriühingu seaduslikule esindajale.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Osaühingu kasumi jaotamise tingimuste sätestamine põhikirjas
Riigikohus tegi 19. juunil 2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-10897, milles selgitas osaühingu osanike volitusi dividendi maksmise viisi üle otsustamisel. Vandeadvokaat Mihkel Gaver ja jurist Alic Koppel advokaadibüroost GAVER kirjeldavad lähemalt juhtumi asjaolusid ja toovad esile Riigikohtu seisukoha.
