Kinnisvara välismaal ahvatleb eestlasi
Eestlased soetavad kinnisvara välismaale jätkuvalt aktiivselt. Huvi meeletust populaarsusest küll rääkida ei saa, ent samas muutuvad Eesti inimesed järjest jõukamaks ja tänu sellele on aina rohkematel võimalus sel moel investeerida. Võib aga öelda, et natuke on muutunud kinnisvara soetamise eesmärk.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Kinnistud ja varad
Ettevõte soetas kaks kinnistut. Mõlema kinnistu kasutamise otstarve on tootmismaa ning mõlemal asuvad erinevad tootmisega seotud hooned. Ettevõte soetas need kinnistud rendi eesmärgil, mille kohta väljastatakse rentnikule iga kuu arve.
Küsimus on, kas oleks õige kajastada raamatupidamises kinnistud kinnisvara investeeringuna, kuigi omanikettevõte ei soovi igal aastal teha kinnisvara hindamist. Kas need kaks kinnistut võib konteerida ühel kontol? Soetati ühe hinnaga ning eraldi väärtust pole teada. Koos kinnistutega soetati ka seal asuvad varad (masinad, seadmed). Nendele varadele oli üks koondarve ning infona varade nimekiri, aga teada ei ole varade üksikväärtusi. Kuidas võtta need varad arvele? Masinaid ja seadmeid renditakse koos kinnistute ja hoonetega.
Kinnisvaratehinguid kolmandiku võrra vähem
Maa-ameti andmetel toimus 2020. aasta aprillis kinnisvaraturul ligi 2800 ostu-müügitehingut, mida on 30 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.
Kinnisvarainvesteeringute kajastamine
Eesti maksukohustuslane ostab kortereid edasiseks üürimiseks. Korterid ostetakse uutes majades, remondikulud puuduvad, kuid mööbli kulu on olemas. Kas ma pean mööbli maksumuse korteri hinnale lisama?
Asjatundja soovitused: kuidas eriolukorras müüa või osta kinnisvara ja teha muid notariaalseid tegusid?
Eriolukord ei tohiks Eesti-suguses e-riigis tuua kaasa seda, et kinnisvara- või muude notariaalsete tehingute tegemine muutub võimatuks. Kas ja kuidas saab notariaalsete tehingutega mõistlikult ja turvaliselt jätkata, sellest kirjutab Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Andres Kalm.
