Välisminister Margus Tsahkna sõnul annab Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ettepanek luua Euroopa Liidu liikmesriikidele 150 miljardi euro suurune kaitseinvesteeringute laenuvõimalus suurema tegutsemisvabaduse kaitsekulutuste kiireks tõstmiseks.

Peaminister Kristen Michali sõnul ei piisa Eesti kaitsekulude tõstmisel viiele protsendile ainult Eestis maksudest kogutavast rahast, vaid abi peaks tulema ka Euroopa Liidult. 

Venemaa president Vladimir Putin kiitis heaks 2025. aasta eelarvekava, mis näeb ette kaitsekulutuste tõstmise enam kui 30 protsendini. Valitsuse kodulehel avaldatud riigieelarve järgi suunatakse 2025. aastal 32,5 protsenti eelarvest sõjalistele kulutustele, mis on märgatav tõus võrreldes tänavuse 28,3 protsendiga.

Pangaliit on seisukohal, et kaitseinvesteeringute lisarahastuse lahendab 2-protsendiline kasumimaks, mida maksaksid kahe aasta vältel kõik ettevõtted.  

Rootsi valitsus ning opositsioonilised moderaadid, kristlikud demokraadid ja keskerakondlased saavutasid pärast 10-päevaseid kõnelusi kokkuleppe, mille kohaselt suurendatakse riigi kaitsekulutusi aastail 2016-2020 10,2 miljardi Rootsi krooni (110 miljoni euro) võrra, edastas uudisteagentuur TT.