Euroopa Liidu rahandusministrid arutasid teisipäeval Brüsselis, kuidas suurendada kaitsekulutuste paindlikkust eelarvereeglites, et tagada kiirem reageerimine julgeolekuvajadustele.

Saksamaa kantsleri kandidaat Friedrich Merz teatas teisipäeval, et paremtsentristlik fraktsioon CDU/CSU ja vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid (SPD) teevad ettepaneku eraldada sadu miljardeid eurosid täiendavateks kulutusteks kaitsele ja majandusele.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul annab Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ettepanek luua Euroopa Liidu liikmesriikidele 150 miljardi euro suurune kaitseinvesteeringute laenuvõimalus suurema tegutsemisvabaduse kaitsekulutuste kiireks tõstmiseks.

Peaminister Kristen Michali sõnul ei piisa Eesti kaitsekulude tõstmisel viiele protsendile ainult Eestis maksudest kogutavast rahast, vaid abi peaks tulema ka Euroopa Liidult. 

Venemaa president Vladimir Putin kiitis heaks 2025. aasta eelarvekava, mis näeb ette kaitsekulutuste tõstmise enam kui 30 protsendini. Valitsuse kodulehel avaldatud riigieelarve järgi suunatakse 2025. aastal 32,5 protsenti eelarvest sõjalistele kulutustele, mis on märgatav tõus võrreldes tänavuse 28,3 protsendiga.