Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus juuli 3,6 protsendilt augustis 3,9 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel energia kallinemise tõttu 1,5 protsendini.

Augustis kiirenes hinnatõus ligi 4 protsendini. Keskmine palk kasvab hindadest endiselt kiiremini. Teises kvartalis tõusis keskmine netokuupalk aastatagusega võrreldes ligi 7 protsenti.

Juulis tõusid tarbijahinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,6% võrra. Tarbijahindade kasvust andis kolmandiku toit. Toiduainete hindu mõjutas piima- ja lihatoodete kallinemine. Põllumajandussaaduste tootjatepoolsed müügihinnad on esimesel poolaastal kasvanud umbes veerandi, sealhulgas liha hind üle 10% ja piima hind üle 40%. See leevendab põllumeeste olukorda, kes on eelmise aasta algusest alates kahjumiga töötanud.

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul on oodata 3-protsendilise hinnatõusu jätkumist, mille põhjuseks on aktsiisitõusud ning elanikkonna sissetulekute suurenemine.

Mais jätkus 3-protsendiline hinnatõus. Tarbijahindade kasvu andis kõige suurema panuse toit. Kulutused toidule moodustavad ligi veerandi eestlaste tarbimiskorvist, vaesematel leibkondadel veelgi rohkem. Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi ja tubaka hindu.