Tulumaksuseaduse muutmisel ei tulnud ükski rahanduskomisjoni liige selle peale, et kui mitme kuu peale mõeldud sünnitushüvitis makstakse välja aasta lõpus, tuleb naistel tuludeklaratsiooni järgi hakata juurde maksma, kirjutab Postimees.

“Tänasega saab Euroopas alguse elektroonsete terviseandmete piiriülene liikumine. Eesti ja Soome käivitavad esimeste riikidena teenuse, mis võimaldab osta digiretseptiga ravimeid teises riigis,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. “Euroopas sõlmitud kokkulepped jõuavad päris lahendusteni, mis võimaldavad edaspidi terviseandmetel inimesega kaasas käia ja seeläbi kvaliteetsemat arstiabi miljonitele Euroopa inimestele, kes reisivad, õpivad või töötavad mõnes teises Euroopa riigis. See on see, mille nimel töötasime ka Eesti eesistumise ajal.”

Kuigi riik kulutas üksjagu aega ja raha digiregistratuuri loomisele, ei saadud seda toimima, kuid uus digiregistratuur peaks töökorda saama juba järgmisel aastal ning haiglate tõrksuse murdmiseks on haigekassal oma plaan, kirjutab Postimees.
Riigikogu Reformierakonna esimees Jürgen Ligi leidis ERR-ile antud usutluses, et tööandjale töötajate kindlustamise kohustuslikuks tegemise plaan on küüniline ja majandusele kahjulik – liiatigi hoolitseb hea tööandja töökeskkonna eest niigi, halb aga loodab tõenäoliselt ilma läbi ajada.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas 11. juunil töötavate, kuid ravikindlustuseta inimeste probleemi, kuulates ära haigekassa, maksu- ja tolliameti, rahandusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi esindajad.