Audiitorteenuseid peavad riigihankena tellima kõik avaliku sektori üksused, sh kohalikud omavalitsused, riigiasutused, riigi asutatud sihtasutused ja riigi osalusega äriühingud. Audiitorlus on detailideni reguleeritud valdkond, kus vaid heast riigihangete seaduse tundmisest võib jääda väheks. Audiitorkogu on koostöös rahandusministeeriumiga kokku pannud põhjaliku juhendi, millest siinkohal on esile tõstetud mõned punktid.

Aastal 2017 asus kogu audiitorite töö järele valvama avaliku järelevalve nõukogu, kuhu värske praktilise kogemusega vandeaudiitorid enam ei tohi kuuluda. Samal ajal suurendati nõukogu kohustusi, mistõttu audiitorteenuste hinnad kasvavad.

Aastal 2017 asus kogu audiitorite töö järele valvama avaliku järelevalve nõukogu, kuhu värske praktilise kogemusega vandeaudiitorid enam ei tohi kuuluda. Samal ajal suurendati nõukogu kohustusi, mistõttu audiitorteenuste hinnad kasvavad.

Aastaid oodatud audiitortegevuse seaduse muutmise eelnõu on sammu võrra jõustumisele lähemal! 16. märtsil valitsuse poolt heakskiidetud eelnõul on küll kiirustamise märke, ent see tõotab ka mitmeid Eesti majanduse jaoks positiivseid muudatusi. Nüüd hakkab seadusemuudatusi menetlema Riigikogu. Uued auditireeglid on plaanitud jõustuma selle aasta 1. juulil. Audiitorkogu aitab kaasa, et pärast viimast lihvi Riigikogu komisjonides saaks öelda, et uus seadus tõepoolest toetab tugeva ja professionaalse, Eesti majandusarengut toetava audiitorkonna väljakujunemist.

Praegusel kujul aastast 2010 toiminud audiitortegevuse järelevalve kulu on olnud ligikaudu 150 000 -200 000 eurot aastas ja seda on rahastatud riigieelarvest. Uus seadus näeb aga ette, et järelevalve võib hakata maksma kuni miljon eurot, millest vähemalt pool tuleb ettevõtjatel kinni maksta.