Algdokument ja kulude hüvitamine
Eesti maksukohustuslasest osaühingule väljastab arve füüsiline isik Itaaliast, kellel on seal käibemaksukohustuslase number, kuid kes ei ole käibemaksuteabe vahetamise süsteemis VIES registreeritud. See isik märgib arve ühele reale oma teenuse nimetuse ja teisele reale ettevõtte ettemakstud kulud või ettemakstud kulude hüvitamise. Kas teise rea puhul on vaja selle täiendava summa kohta tšekke ja arveid, et seda raamatupidamises kinnitada, või piisab, kui summa on lepingus...
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Algdokumendita tehtud väljamakse maksustamine selle tagastamise korral
Riigikohtu halduskolleegium selgitas 25. mai otsuses, et põhimõtteliselt ei teki tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksukohustust, kui äriühingust on küll tehtud algdokumendita väljamakseid, kuid need on hiljem tagastatud.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Algdokument raamatupidamises
On hulk küsimusi, mis puudutavad algdokumenti raamatupidamises ning mille üle ikka ja jälle aru peetakse: kas algdokument on alati vajalik ning mis on ja mis ei ole algdokument ettevõtte seisukohast, aga ka mida teha siis, kui mõni tšekk on kadunud või kui ettevõte on ostnud kaupa välismaisest e-poest, aga korrektset arvet ei ole saanud? Artikkel otsib neile küsimustele vastuseid.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Puuduv arve
Kui ettevõte ei saa kuidagi välisriigi ettevõttelt lisaks tellimusele arvet, kas siis tohib kauba ettevõtte kuludesse kanda tellimuse numbri alusel ning arvet mitte kajastada? Tegemist ei ole käibemaksukohustuslasega.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Rahandusministri 11. aprilli 2017. a määruse nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“ muutmine (18.04.19)
Rahandusministri 18.04.2019 määrus nr 19
