Valitsus kiitis eile heaks töövõimesüsteemi reformi põhimõtted. Uue süsteemiga soovitakse tervisekahjustusega inimesi aidata töö leidmisel ja hoidmisel, suurendada seeläbi tööhõivet ja tagada töövõimesüsteemi jätkusuutlikkus.Valitsus kiitis eile heaks töövõimesüsteemi reformi põhimõtted. Uue süsteemiga soovitakse tervisekahjustusega inimesi aidata töö leidmisel ja hoidmisel, suurendada seeläbi tööhõivet ja tagada töövõimesüsteemi jätkusuutlikkus.
Muudatused puudutavad pikaajalise tervisekahjustusega inimesi vanuses 16 eluaastat kuni vanaduspensioniiga. Käesoleva aasta jaanuari seisuga on Eestis 98 062 töövõimetuspensionäri. Praeguse süsteemi jätkudes oleks see number 2020. aastal pea kahekordne ehk ligikaudu 180 000 inimest. Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul tahab märkimisväärne osa nendest inimestest tööd teha ja ühiskondlikult aktiivne olla. "Ühiskonna kui terviku jaoks on oluline inimesi tööhõivesse kaasata ja neile sealjuures toeks olla. Abivahendite, rehabilitatsiooni või töökeskkonna kohandamise abil oleksid nad võimelised tööelus kaasa lööma," ütles Rõivas. "Muudatused keskenduvad inimestele, kellele on määratud väiksema protsendiga töövõimetus ja kes vajavad riigipoolset tuge töötingimuste kohandamiseks. Neid inimesi, kes on objektiivselt sada protsenti töövõimetud, ei hakka keegi tööle sundima," kinnitas Rõivas.
Sotsiaalminister lisas, et sama tähtis on toe pakkumine ka tööandjatele, kes erivajadustega inimestele tööd pakuvad. „Kindlasti on üheks motiveerivaks teguriks see, et riik maksab tööandjale osa tööle võetud erivajadusega inimese sotsiaalmaksust, samuti on tööandjal võimalik saada nõustamist ning toetust tööruumide- ja vahendite kohandamiseks,“ ütles ta.
Uue süsteemi rakendumisel hakatakse töövõimetuse asemel hindama töövõimet ning hindamise metoodika viiakse uutele alustele. Muutub ka töövõimetusega tegelevate asutuste töökorraldus. Kui praegu saab inimene abi või rahalist toetust kolmest erinevast asutusest (Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa), siis edaspidi tegeleb inimesega üks asutus, kus ta töövõime taastumise ajal töö hoidmiseks või leidmiseks abi saab. Töötukassast saab administreeriv asutus, mis pakub individuaalse juhtumikorralduse alusel aktiveerivaid tööturumeetmeid ja maksab hüvitisi.
Seaduseelnõu planeeritakse esitada Vabariigi Valitsuse istungile 2013. aasta sügisel.
