EETELi juhatus suunab tähelepanu puudujääkidele eelnõudes, sest kavatsetavad muudatused hakkavad avaldama suurt mõju väljakujunenud olukorrale elektriehituse turul. Seaduseelnõu aruteluks otsustati taas kokku kutsuda Elektriohutusnõukoda (EON). Teemat käsitletakse põhjalikumalt homme toimuval EETEL-I kevadkonverentsil.
„Meie liikmed on tõsiselt mures kujuneva olukorra pärast, sest eelnõus toodu rakendamisel muutuvad elektriohutuse nõuded ja see omakorda võib seada ohtu inimeste tervise ja elugi,“ kinnitas EETELi juhatuse esimees Märt Viileberg
Seaduse eelnõust on välja jäänud mitmed olulised lõigud, samuti on mitmed olulised lõigud kehtivast elektriohutusseadusest lahustunud üldsõnalistesse deklaratsioonidesse. Välja on jäänud näiteks elektripaigaldustööde ohutu läbiviimine, isikute erialase pädevuse hindamine, elektripaigaldiste käit jne. Liiga üldsõnaliselt on sõnastatud näiteks ehitusseadustiku paragrahvis 76 elektripaigaldistele esitatavad nõuded.
“Loodan ühtlasi EONi sekretäri kohuseid täites, et nõukoja liikmetel jagub kannatust ja tasakaalukust seadustiku eelnõu täiendamisel, muutes selle elektriohutust mõistlikult reguleerivaks dokumendiks,” soovis EETEL-i tegevjuht Jaan Allem.
Taaskäivitatud Elektriohutusnõukoda on koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga formuleerinud märksõnad, mille osas seaduse eelnõud analüüsida tuleb:
- Nõuded elektripaigaldisele;
- Tehniline kontroll ehk audit;
- Elektritöö nõuded ettevõtjale;
- Vastutava isiku olemasolu ja pädevus;
- Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja nõuded.
