Ansipi sõnul on aktsiiside kogumisel kahesugune eesmärk. Esiteks, aktsiisimaksudega tahetakse reguleerida inimeste käitumist ühiskonnas. Teiseks, on aktsiise vaja selleks, et täita riigi kohustusi. Kütuseaktsiis läheb 75% ulatuses konkreetselt teedeehitusse ja 25% ulatuses riigi muude ülesannete täitmiseks, märkis peaminister. Tema selgituste kohaselt on mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis alkoholi aktsiisimäärad kaks korda kõrgemad, kui nad on Eestis, näiteks Iirimaal ja Belgias, kolm korda kõrgemad Soomes, ja mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis isegi peaaegu neli korda kõrgemad, näiteks Rootsis. Ansip ei pea Eesti puhul sellist aktsiisitõusu siiski mõistlikuks. „Praegu on alkoholiaktsiisi laekunud igal aastal järjest rohkem sõltumata sellest, kas tegemist on kriisiaastatega või mitte. Me oleme suutnud tagada maksudistsipliini ja riigieelarve tulud on tulenevalt alkoholiaktsiisi tõusudest järjest suurenenud. Kui aga alkoholiaktsiisi hüppeliselt kasvatada, tõsta alkoholiaktsiisi tase ebamõistlikult kõrgele, siis võib see tähendada, et legaalne alkoholikaubandus sureb välja,“ märkis peaminister. Tema arvates oleks iseenesest muidugi hea, kui me suudaksime piire väga korralikult kontrollida ja alkoholi tarbimine hüppeliselt väheneks, aga sellesse tal liberaalse turumajanduse tingimustes väga palju usku ei ole.
Ansip selgitas, et pliivaba bensiini aktsiisimäär on Eestist madalam ainult Küprosel, Rumeenias ja Bulgaarias. Ta toonitas, et kütuseaktsiis peab olema nii suur, et selle laekumistest saaks ehitada ja remontida Eesti teed. Kuna kütuste põletamine ei eelda ainult teede olemasolu, vaid kütuse põletamine toob paratamatult kaasa muud keskkonnakahjud, siis peab sellest looduse ja keskkonna kahjustamisest tekkinud kulude kompenseerimiseks jääma veel aktsiisist üle ka muude kulutuste tarvis, ütles peaminister.
Riigikogu
