Justiitsminister Kristen Michal selgitas, et määruse eesmärk on
võimaldada võlausaldajatel taotleda kohtult pangakonto ajutist
arestimist samadel tingimustel sõltumata sellest, millises Euroopa Liidu
riigis pädev kohus asub. "Kogu meie elu ja ettevõtlus muutub üha enam
piiriüleseks, mis tähendab, et ka võimalikud probleemid saavad
rahvusvahelise mõõtme. Kui mõne isiku või ettevõte võlgnik asub teises
riigis, siis täna võib kohtumenetluse raames teises liikmesriigis
võlgniku pangakonto arestimine olla väga keerukas,! tõdes Michal.
Tema sõnul paranevad määruse rakendumisel võlausaldaja võimalused
piiriülestes olukordades võlgniku kontode kohta teavet saada. "Määrus
tehakse samadel tingimustel, olenemata sellest, millises liikmesriigis
asub võlgnik või võlgu olev ettevõte ja kus on pädev kohus või pank, kus
asub arestitav pangakonto. Samuti luuakse reeglid arestimismääruse
täitmiseks ning vähenevad võlausaldaja kulud konto arestimise määruse
tegemisel ja täitmisel," selgitas minister.
Ehkki arestimismääruse alusel võlgniku pangakonto blokeeritakse ja
määrus ise ei võimalda võlgnikule raha välja maksta, on sellised meetmed
võlausaldajatele hädavajalikud, et tagada kohtu lõppastmes saadud
soodsa lahendi reaalne täitmine.
Justiitsministri sõnul suhtub Eesti sellesse algatusse positiivselt ja
on varemgi sel teemal rohelise raamatu küsimustele vastates oma meelsust
väljendanud. "Leiame siiski, et määruse eelnõus vajaks täpsustamist
loodava menetluse kohaldamine finantsinstrumentidele, samuti see, kuidas
toimub pangapoolne kliendi tuvastamine ning menetlusdokumentide esitaja
tuvastamine kohtu poolt," lisas Michal.
Eesti toetab Euroopa arestimismääruse kohaldamist pangakontodel asuva
raha osas, määruse andmist ilma võlgniku eelneva ärakuulamiseta,
tasakaalustatud lähenemist kohtumenetluse osapoolte õiguste suhtes ja
võlgnikule piisava õiguskaitse tagamist ning täidetavaks tunnistamise
menetlusest loobumist piiriülese pangakonto arestimise määruse puhul.
BNS
