Raamatupidamisuudiste 2014. aasta novembrinumbris väljendas Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu arvamust, et kaugemas perspektiivis raamatupidaja kutse iseenesest ei kao ning raamatupidaja, nii nagu iga teisegi arvestusspetsialisti töös kasvab loomingulise töö tähtsus. Kontekstiks oli muidugi eelkõige arvestusvaldkonna käekäiku mõjutavad erinevate tehnoloogiate, nagu arvestuse “pilve” minek ja lõimitud andmetöötlus trendid. Artiklis vaatleme lühidalt, kuidas möödanikus raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse valdkondades alustatu mõjutab raamatupidaja elu lähitulevikus.

Töömaht ei vähene

2013. a juuni lõpus võeti Euroopa Parlamendis vastu uuendatud raamatupidamisdirektiiv (2013/34/EL, edaspidi – direktiiv). Lühidalt võib mainida, et uuendatud direktiivi põhiline eesmärk on väikeste ettevõtjate (hinnanguliselt 98–99% Eesti ettevõtjatest) aruandlusega seotud halduskoormuse vähendamine ja aruannete võrreldavus kogu Euroopa Liidu piires. Väikeste ettevõtjate puhul on direktiiviga vähendatud avalikustatava lisateabe mahtu ning sealhulgas loobutud kahe põhiaruande (rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) esitamisest. Seetõttu tohivad liikmesriigid nõuda neilt praegusega võrreldes palju väiksemas mahus teabe avalikustamist lisade näol.

Missugused eelseisvad väljakutsed, tehnoloogiad ning ühiskonna arengud veel raamatupidajate elu mõjutavad, loe lähemalt Raamatupidamisuudised nr 1, 2015 paberajakirjast. Need, kes ei ole jõudnud veel ajakirja tellida, saavad seda teha siit.