20.04.2009 Esmaspäev
FIE

15 küsimust ja vastust tulumaksuseaduse kohta

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Residendist füüsiliste isikute (sh füüsilisest isikust ettevõtjate) maksustamine:

Kes on residendist füüsiline isik?

Füüsilise isik on resident, kui tema puhul on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
inimese alaline elukoht on Eestis;
inimene viibib kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul Eestis 183 päeva või rohkem.
Olenemata eeltoodust on samuti resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja (tulumaksuseaduse § 6).

Kui suur on residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu?

Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu 2009. aastal on 27 000 krooni (§ 23). Samas on täiendav maksuvaba tulu ette nähtud nii pensioni (36 000 krooni) kui ka tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitise (12 000 krooni) saamise korral. Samuti saab täiendavat maksuvaba tulu (üldise maksuvaba tuluga samas määras) kasutada alates teisest lapsest  kuni 17 aastase lapse ülalpidaja, kui lapsel endal maksustatavat tulu ei ole või kui see on maksuvaba tulu summast väiksem.

Mida peab maksuvaba tulu arvestamiseks tegema?

Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline avaldus. Avaldus on kirjalik, kuid vabas vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures.

Kui maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvestamiseks on esitatud avaldus ning mõnel kuul väljamakseid ei tehta või jääb väljamakse alla 2250 krooni, võib seesama väljamakse tegija sama kalendriaasta järgmistel kuudel tulumaksu kinnipidamisel arvestada vastavalt suuremat maksuvaba tulu.
Pensioni saaja ei pea pensionile ettenähtud täiendava maksuvaba tulu arvesse võtmiseks avaldust esitama. Seevastu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist saava isiku tulule täiendava maksuvaba tulu rakendamiseks peab hüvitise saaja esitama väljamakse tegijale kirjaliku avalduse.

Kuidas toimub füüsilisest isikust ettevõtja kulude ja tulude arvestus?

Kõikidel füüsilisest isikust ettevõtjatel lubatakse pidada oma tulude ja kulude arvestust kassapõhiselt. See tähendab, et füüsilise isiku poolt saadud tulu, maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised ning tasutud või kinni peetud tulumaks võetakse arvesse selle laekumise või tasumise perioodil (§ 36).
Ettevõtluse tulust saab ettevõtlusega seotud mahaarvamisi teha vaid äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtlustulust on lubatud samal maksustamisperioodil maha arvata nii investeeringud käibevarasse kui ettevõtlusega seotud põhivarasse (sealhulgas maa soetamine) (§ 32, § 36).
Suuremateks investeeringuteks saab vahendeid koguda nn erikontole, millele kantud summasid maksustatakse ettevõtluse tuluna alles siis, kui raha erikontolt välja võetakse. Erikonto jäägi aastane kasv ei tohi ületada sama aasta ettevõtluse positiivset tulemit.

Milliseid tähtaegu tuleks silmas pidada?

Füüsilise isiku tulu tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta (§ 3). Tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 31. märts.
Tulumaksu juurdemakse sooritamise tähtajaks on 1. juuli. Erandina on füüsilisele isikule, kes deklareeris ettevõtlustulu või kes sai tulu vara võõrandamisest, tulumaksu juurdemakse sooritamise tähtajaks 1. oktoober. Enammakstud tulumaksu tagastab Maksu- ja Tolliamet samadeks kuupäevadeks.


Eestis registreeritud juriidiliste isikute maksustamine:

Millised on suurimad muudatused võrreldes varasema tulumaksuseadusega?

Residendist juriidilised isikud maksavad tulumaksu tulumaksuseaduse § 48-52 alusel. Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel (§ 6).
Alates aastast 2000 maksavad Eesti juriidilised isikud tulumaksu:
erisoodustustelt (§ 48);
tehtud kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt (§ 49);
dividendidena jaotatud kasumilt (§ 50);
ettevõtlusega mitteseotud kuludelt (§ 51 ja § 52).
Kuni äriühingu poolt teenitud kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Lisaks kasumi traditsioonilisel kujul (dividendidena) jaotamisele maksustatakse ka tehingud, mida võib käsitleda kasumi varjatud kujul jaotamisena (ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed).

Mis on erisoodustus?

Erisoodustus on oma olemuselt töötaja palgatulu, mida makstakse üldjuhul mitterahalises vormis. Täpsemalt on erisoodustuseks igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale või teenistujale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikmeks oleku või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast (tulumaksuseaduse § 48). Kuna sisuliselt on tegemist töötaja palgatuluga, tuleb erisoodustustelt lisaks tulumaksule tasuda ka sotsiaalmaksu.
Kuigi erisoodustus on töötaja palgatulu, võimaldab proportsionaalse tulumaksu kasutamine maksuarvestuse lihtsustamiseks erisoodustusi Eestis maksustada tööandja tasandil. Erisoodustuse tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksavad ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Kuidas maksustatakse erisoodustust?

Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustustelt määras 21/79. Tulumaks arvutatakse erisoodustuse netosummalt, 21/79 netosummast võrdub sisuliselt 21 protsendiga brutosummast (§ 48).

Kuidas maksustatakse dividende?

Äriühing maksab tulumaksu reeglina kogu dividendidena jaotatud kasumilt, olenemata dividendi saajast. Kuna tulumaks arvutatakse väljamakstavalt summalt (netosummalt), võrdub maksumäär 21/79 sisuliselt 21%-ga brutosummast (brutokasumist). Vältimaks dividendide majanduslikku topeltmaksustamist, ei maksa emaettevõtja  tulumaksu, makstes dividende, mille on saanud tütarettevõtjalt (kui dividendi saava äriühingu osalus dividendi maksvas äriühingus oli vähemalt 10%).

Kuidas maksustatakse kingitusi ja annetusi?

Juriidiline isik maksab tulumaksu määras 21/79 füüsilistele ja juriidilistele isikutele tehtud kingitustelt ja annetustelt (§ 49).
Erireeglid on heategevuslikele kingitustele ja annetustele, mida residendist juriidiline isik teeb:

  • tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule või sihtasutusele;
  • riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele;
  • usuliste ühenduste registrisse kantud isikule;
  • haiglat pidavale isikule;
  • kaitseala valitsejale.

Eelnimetatud isikutele saab kalendriaasta jooksul maksuvabalt kingitusi ja annetusi teha alljärgnevates piirmäärades (annetaja valib alltoodud piirmääradest ühe): 

  1.  3% annetaja poolt isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (palgafondist);
  2. 10% eelmise majandusaasta kasumist.
    Maksuvabade vastuvõtukulude piirmäära arvestus toimub eraldi. Maksuvabasid väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega (vastuvõtukulusid) saab kalendriaasta jooksul teha kuni 2% ulatuses isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Täiendavalt saab tulumaksuvabalt teha vastuvõtukulusid 500 krooni iga kalendrikuu kohta. Vastuvõtukulude summeeritud arvestus toimub kogu kalendriaasta jooksul.

Kuidas maksustatakse muid ettevõtlusega mitteseotud kulusid?

Residendist äriühing maksab tulumaksu määras 21/79 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning väljamaksetelt (§ 51 ja § 52).
Maksuvabasid väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega (vastuvõtukulusid) saab kalendriaasta jooksul teha kuni 2% ulatuses isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Täiendavalt saab tulumaksuvabalt teha vastuvõtukulusid 500 krooni iga kalendrikuu kohta. Vastuvõtukulude summeeritud arvestus toimub kogu kalendriaasta jooksul.

Milline on maksustamisperiood ja maksu tasumise tähtaeg?

Juriidilistel isikutel on maksustamisperioodiks kalendrikuu. Tulumaksu deklareerimise ning Maksu- ja Tolliametile ülekandmise tähtajaks on vastavale maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäev (§ 54).

Mitteresidentide tulu maksustamine:

Mida tuleks silmas pidada mitteresidentide Eestist saadud tulu maksustamisel?
Oluline on teada, et Eesti äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaali ning Maksu- ja Tolliametis registreeritud mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha (§ 7) tulu maksustatakse üldjuhul samadel alustel kui residendist juriidilise isiku tulu (erisused toodud § s 53).
Muudel juhtudel maksustatakse mitteresidendi poolt Eestist saadud tulu tulumaksuseaduse paragrahvide 29-31 alusel. Erinevalt Eesti füüsilistest isikutest, on mitteresidentide puhul maksustatava tulu liikide loetelu lõplik. Mitteresidendi poolt Eestis saadud tulu, mida tulumaksuseadus ei nimeta, Eestis ei maksustata.
Lisaks tulumaksuseadusele reguleerivad mitteresidentide Eestist saadud tulu maksustamist riikidevahelised maksulepingud. Alus tulu maksustamiseks peab olema tulumaksuseaduses, kuid maksuleping võib ette näha seadusest sätestatust maksumaksja jaoks soodsama olukorra. Tulumaksuseaduse ja Riigikogu poolt ratifitseeritud maksulepingu sätete vastuolu korral kehtib Tulumaksuseaduse § 6 lõike 5 kohaselt maksumaksjale soodsam säte.

Kuidas maksustatakse välismaal registreeritud juriidilisele isikule makstavaid dividende?

Eesti äriühing maksab tulumaksu kogu dividendidena jaotatud kasumilt, sealhulgas välismaal registreeritud juriidilisele isikule makstud dividendilt (§ 50). 2009. aasta algusest on lõplikult loobutud mitteresidendile makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinnipidamisest, olenemata mitteresidendi osaluse suurusest dividendi maksjas. Enne muudatuse jõustumist tuli dividendilt tulumaks kinni pidada ainult juhul, kui dividendi saaja oli mitteresidendist juriidiline isik, kellele kuulus vähem kui 15%line osalus dividendi maksva Eesti äriühingu aktsia- või osakapitalis või häältes, ning juhul, kui dividendi saav juriidiline isik asus madala maksumääraga territooriumil.

Kuidas välditakse raha väljavoolu Eestist nn offshore firmade kaudu?

Madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule teenuste eest makstavatelt tasudelt peetakse alati kinni tulumaks 21% (§ 41). Samuti loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks (§ 52) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku väärtpaberite soetamist, temas osaluse omandamist, tema vastu nõudeõiguse omandamist (näiteks laenu andmine või ettemakse tegemine), temale viivise või leppetrahvi tasumist.

Täpsemat infot saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt (http://www.emta.ee ).

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes