16.02.2021 Teisipäev

Üürilepinguid reguleerivaid muudatusi on terve hulk

Aasta alguses jõustus võlaõigusseaduses rida üürilepingutega seonduvaid muudatusi. Seadusandja sõnul on see vajalik, kuna pea 20 aastat püsinud norme tuleb muuta paindlikumaks.

Kalju Hanni, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Heringson GLO
Kalju Hanni, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Heringson GLO Foto: erakogu

Justiitsministeeriumi hinnangul võib Eestis olla 90-120 000 üüritavat eluruumi, ehk 15-20 % leibkondadest elab üüritud elamispinnal. Üürileping (sarnaselt töö-või müügilepinguga) on üheks selliseks, millega enamus on otseselt või kaudselt kokku puutunud. Seega, milliste muudatustega soovib seadusandja elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda kodu omamise alternatiivina võimalust elukoht üürida.

Nõrgema poole kaitse

Esmalt oleks asjakohane selgitada, miks peaks riik üldse (üüri)lepingute sisu reguleerima. Teadupoolest sõlmitakse leping kahe või mitme isiku vahel, kes otsustavad ise, milles nad kokku lepivad. Tegemist on osaga lepinguvabaduse põhimõttest. Lepinguvabaduse kohaselt on poolel õigus valida, kas ja kellega leping sõlmida, milline on lepingu...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes