01.06.2020 Esmaspäev

Seltsinguleping ja kinnisasi

Riigikohus tegi 29. aprillil 2020 otsuse tsiviilasjas 2-18-255. Lahend on kahjuks vägagi eluline, kuivõrd näitab, et isegi lähedased pereliikmed võivad keeruliste õiguslike suhete pärast tülli pöörata. 

Kaisa Lumiste, advokaat, Mihkel Gaver, vandeadvokaat, advokaadibüroo GAVER
Kaisa Lumiste, advokaat, Mihkel Gaver, vandeadvokaat, advokaadibüroo GAVER Foto: erakogu

Kohtuasjas peetav vaidlus kujunes järgmiste asjaolude pinnalt:  

  • Hagejale kuulub alates 2006. aastast kinnisasi. 
  • Hageja andis 2007. aastal kostjatele I ja II nõusoleku, et nad võivad kasutada tähtajatult ja üüri maksmata kinnisasjal asuvat elamuosa. Kostjad I ja II on hageja vanemad. 
  • Hageja ütles üles tema arvates poolte vahel sõlmitud üürilepingu, sest kostjad ei austanud hageja pere privaatsust ning kooselu ühel kinnistul oli muutunud võimatuks. 
  • Kostjad olid seisukohal, et poolte vahel ei olnud sõlmitud mitte üürileping, vaid seltsinguleping. Ehitatud elamu oli algusest peale planeeritud paarismajana, millel on kaks eraldi sissepääsuga reaalosa. Pooltevahelise seltsingulepingu eesmärk oli kostjate hinnangul kinnisasjale...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes