Kohtuasjas peetav vaidlus kujunes järgmiste asjaolude pinnalt:
- Hagejale kuulub alates 2006. aastast kinnisasi.
- Hageja andis 2007. aastal kostjatele I ja II nõusoleku, et nad võivad kasutada tähtajatult ja üüri maksmata kinnisasjal asuvat elamuosa. Kostjad I ja II on hageja vanemad.
- Hageja ütles üles tema arvates poolte vahel sõlmitud üürilepingu, sest kostjad ei austanud hageja pere privaatsust ning kooselu ühel kinnistul oli muutunud võimatuks.
- Kostjad olid seisukohal, et poolte vahel ei olnud sõlmitud mitte üürileping, vaid seltsinguleping. Ehitatud elamu oli algusest peale planeeritud paarismajana, millel on kaks eraldi sissepääsuga reaalosa. Pooltevahelise seltsingulepingu eesmärk oli kostjate hinnangul kinnisasjale...
