12.12.2019 Neljapäev

Pankrotivõlgniku lähikondse määratlemine

Riigikohus selgitas, et ainuüksi lepingulise suhte olemasolu ei tingi ühist majanduslikku huvi. Üheks indikaatoriks ühise majandusliku huvi hindamisel on juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine. 

Martina Proosa, jurist
Martina Proosa, jurist Foto: erakogu

Riigikohus analüüsis 13. novembri 2019 otsuses kohtuasjas nr 2-16-18957 tehingu tagasivõitmise eeldusi.

Pankrotistunud AS Süda Maja (edaspidi Süda Maja) pankrotihaldur nõudis ALANDIA KV OÜ-lt (edaspidi Alandia KV) 216 800 euro tagastamist Süda Maja pankrotivarasse. Tegemist oli laenu tagasimaksetega, mida Süda Maja tasus Alandia KV-le ajal, mil ta oli muutunud püsivalt maksejõuetuks. Süda Maja juhatuse liige oli samas ka Süda Maja 15% aktsiate omanik ning Alandia KV ainuosanik ja juhatuse liige. Samal ajal oli Süda Majal võlgnevusi teiste võlausaldajate ees kokku ca 14,5 miljoni euro ulatuses.

Peamine vaidlus toimus selle üle, kas Süda Maja on Alandia KV lähikondne.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p 3 järgi tunnistab kohus...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!