28.04.2021 Kolmapäev

Eriolukord pole rohi kõigi hädade vastu

Aasta esimesi kuid saatis pidev COVID-19 nakatumiste laienemine ning järjest suurenev koormus tervishoiusüsteemile ja majandusele. Selle kõrval kõlasid üha valjemini üleskutsed kehtestada riigis uuesti eriolukord. Eriolukorrast hoiduvat valitsust kritiseeriti teravalt ning peaministrit süüdistati pandeemia liiga kergekäelises ohjamises.

Priit Lember, vandeadvokaat, advokaadibüroo Walless
Priit Lember, vandeadvokaat, advokaadibüroo Walless Foto: erakogu

Eriolukord oli ju abiks

Eriolukorra ihalejatele on esmapilgul raske etteheiteid teha. Eestimaalaste esmakordne kokkupuude eriolukorraga oli ju kokkuvõttes positiivne: mõnda aega taluti küll karme liikumis- ja tegevuspiiranguid, kuid viiruse levik saadi kiiresti kontrolli alla ning suveks naasis Eesti elu peaaegu harjumuspärasesse rütmi. Pandeemia ja nakatumisnäitajad kadusid ajalehepealkirjadest. Mõju majandusele oli kardetust väiksem ning majanduskrahhi ei saabunud.

Valitsuse kriitikud leidsid, et kui olukord oli mitu korda hullem, olnuks mõistlik kasutada varem hästi toiminud meetmeid ning saada viiruse levik...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes