Märgiseletused
NÄIDE 1
Kauba müük teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreeritud ettevõtjale
E Eestis müüb seadme 15 000 krooni eest B-le Belgiasse.
E müük on 0% määraga maksustatav kauba ühendusesisene käive. E näitab väljastataval arvel lisaks oma maksukohustuslase numbrile ka B maksukohustuslase numbrit, lisaks märgib käibemaksumäära 0% ja viite nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138.
B Belgias deklareerib kauba ühendusesisese maksustatava soetamise.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib 15000 krooni lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ning lahtris 3.1. “Kauba ühendusesisene käive”.
Kauba ühendusesisese käibe aruandes: Riigi tunnus BE, Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri all B poolt antud number ja Kaupade maksustatav väärtus 15000 krooni.
NÄIDE 2
Oma kauba viimine ühest liikmesriigist teise
E viib Eestist ettevõtluses kasutatavat vara soetushinnaga 15000 krooni oma äritegevuse tarbeks Soome.
E vara viimist teise liikmesriiki käsitatakse E kauba ühendusesisese müügina, mida Eestis maksustatakse 0% määraga ja Soomes maksustatakse kauba ühendusesisese soetamisena. Kui E ei ole ennast Soomes maksukohustuslasena registreeritud, tuleks tal enne vara viimist seda teha.
E peab oma raamatupidamises vormistama dokumendi selle kohta, et vara on viidud teise liikmesriiki. Dokumendil peab olema märge maksumäära 0% kohta (ühendusesisene käive). E peab dokumendile märkima oma maksukohustuslase numbrid nii Eestis kui ka Soomes.
Käibedeklaratsioon: 15000 krooni lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ning lahtris 3.1. “Kauba ühendusesisene käive”.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: Riigi tunnus FI, E-le Soomes antud käibemaksukohustuslase number näidatakse Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri all ja Kaupade maksustatav väärtus on Soome viidud kaupade väärtus ehk 15000 krooni.
NÄIDE 3
Kauba ostmine teisest liikmesriigist
Eestlane E ostab seadme 15000 krooni eest ilma käibemaksuta (ümberarvestatud eurodest) T-lt Saksamaalt. Seade toimetatakse Saksamaalt Eestisse.
T müüb seadme E-le ilma Saksamaa käibemaksuta, kuna E-l on Eesti maksukohustuslase number ja seade toimetatakse Saksamaalt Eestisse.
E-l tekib kauba ühendusesisese soetamise maksustatav käive Eestis.
Käibedeklaratsioon: 15000 krooni lahtris 1 (või 2) “18% (või 9%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, 2700 (või 1350) krooni lahtris 4 “Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)", 15000 krooni lahtris 6 “Kauba ühendusesisene soetamine” ja 2700 (või 1350) krooni lahtris 5 “Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata”.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: Ostja ei pea kauba soetamise kohta esitama.
NÄIDE 4
Kauba müük Eesti maksukohustuslasest ettevõtjale, kus kaup toimetatakse teise liikmesriiki
E müüb E1-le Eestis kaupa 17700 krooni eest (hind ilma käibemaksuta 15000 krooni), kes müüb kauba edasi Saksamaale T-le. Kaup toimetatakse otse E-lt T-le Saksamaale.
Siin on tegemist tehinguga kolme maksukohustuslase vahel, kuid mitte kolmnurktehinguga, kuna tehingus osalejad ei ole registreeritud maksukohustuslasena kolmes liikmesriigis, vaid ainult kahes. Tehingut E ja E1 vahel käsitatakse siseriikliku maksustatava käibena, seega E lisab E1-le väljastatud arvele Eesti käibemaksu. E1 vähendab üldkorras oma maksustatavalt käibelt arvutatud käibemaksu ostuhinnas sisalduva sisendkäibemaksu võrra. E1 müük T-le on 0% maksustatav ühendusesisene kauba müük, millele järgneb T poolt maksustatav kauba ühendusesisene soetamine. E1 näitab oma arvel enda maksukohustuslasena registreerimise numbri ja lisaks ostja maksukohustuslase numbri ning märgib käibemaksumääraks 0% ja viite nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138.
E deklareerib järgnevalt:
Käibedeklaratsioon: 15000 krooni lahtris “18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, 2700 krooni lahtris “Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)”
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: ostja ei esita siseriiklikult käibelt.
E1 deklareerib järgnevalt:
Käibedeklaratsioon: lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ning lahtris 3.1. “Kauba ühendusesisene käive” kauba müügihind T-le Saksamaal ja lahtris 5 “Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata” E-lt ostetud kauba hinnas sisalduv käibemaks 2700 krooni.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: Märgib Riigi tunnus DE, Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriks märgib T maksukohustuslase numbri ja Kaupade maksustatava väärtusena T-le müüdud kauba väärtuse.
NÄIDE 5
Kauba müük teise liikmesriiki, kuid kaup toimetatakse ühendusevälisesse riiki
Eestlane E müüb kaupa 15000 krooniga R-ile Rootsi, kes müüb kauba edasi Norrasse. Kaup toimetatakse otse E-lt N-le Norrasse.
Kuna kaupa ei viida teise liikmesriiki vaid kolmandatesse riikidesse, ei ole tegemist kauba ühendusesisese müügi või soetamisega. E müük R-le on 0% määraga müük ühendusevälisesse riiki. R müüki ei maksustata, kuna kaup ei asunud müügi hetkel Rootsis. N maksab impordimaksu kauba maaletoomisel.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib 15000 lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ja lahtris 3.2. “Kauba eksport”.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.
NÄIDE 6
Kauba müük koos selle kokkupaneku või paigaldamisega teises liikmesriigis
Eesti maksukohustuslane E müüb tehase sisseseadme koos selle paigaldamisega 25 miljoni krooni eest T-le Saksamaale. E kohustuseks on ka seadme paigaldamine Saksamaal.
Kui lepingus nähakse ette müüdud kauba toimetamist koos selle paigaldamisega, maksustatakse kogu käive alati selles liikmesriigis, kus kaup kokkupannakse või paigaldatakse. Sellisel juhul rakendatakse paigaldustööde maksustamisel selle riigi seadust, kus paigaldamine toimub.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib 25 miljonit krooni informatiivses lahtris 9 “Teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba maksustatav väärtus”
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.
NÄIDE 7
Kauba müük teises liikmesriigis ostjale, kellel puudub maksukohustuslase number
Eesti maksukohustuslane E müüb seadme 1500 krooniga (käibemaksuta hind) T ettevõttele Saksamaal. T-l ei ole maksukohustuslase numbrit.
Kuna T-l ei ole maksukohustuslase numbrit ja seade viiakse välja Eestist, tuleb seadme müük maksustada Eestis. Sellest tulenevalt lisab müüja E arvele Eesti käibemaksu 18% ehk 270 krooni.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib lahtris 1 “18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” 1500 krooni ja lahtris 4 “Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)” 270 krooni.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.
NÄIDE 8
Kauba müük füüsilisele isikule teises liikmesriigis koos selle kauba toimetamisega teise liikmesriiki
Kui Euroopa Liidu siseselt müüakse kaup füüsilistele isikutele või nendega võrdsustatud muudele isikutele ja kui müüja korraldab ka kauba transpordi teise liikmesriiki, on tegemist kauba kaugmüügiga. Kaugmüük maksustatakse kauba sihtkoha riigis juhul, kui selliste tarnete väärtus ületab kauba sihtkoha riigis sellistele tarnetele kinnitatud piirmäära.
Näiteks, kui eestlane E müüb kaupa Taani füüsilisele isikule 1500 krooni eest (käibemaksuta hind) ja hoolitseb ka transpordi eest, on tegemist kaugmüügiga. Kuna müük ei ületa Taanis kinnitatud piirmäära (280 000 DKK), maksustatakse müük Eestis vastavalt kas 18% või 9% määraga.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib 1500 krooni lahtris 1 (või 2) “18% (või 9%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, 270 (või 135) krooni lahtris 4 “Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2). Kui müük ületaks 280 000 DKK, peab müüja ennast registreerima Taanis maksukohustuslasena ja tegemist oleks ühendusesisese käibe ja 0% maksumääraga.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.
NÄIDE 9
Kolmnurktehing
B Belgias müüb kauba E-le Eestis, kes müüb selle edasi D-le Taanis 15000 krooniga. Kaup viiakse Belgiast otse Taani.
Siin on tegemist kolmnurktehinguga, kus rakendatakse erireegleid. B müüki E-le käsitatakse kauba ühendusesisese müügina. E peab andma B-le oma maksukohustuslase registreerimise numbri. E on sellisel juhul kolmnurktehingus edasimüüja, kes märgib D-le antavas arves lisaks oma maksukohustuslase numbrile ka D maksukohustuslase numbri ja teeb viite nõukogu direktiivi 2006/112/EUartiklile 138 ja artiklile 141 “Triangulation” või “Kolmnurktehing”. Nii toimides ei pea E registreerima ennast Taanis maksukohustuslasena ning E ei pea tasuma käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt Taanis ja kauba edasimüügilt, sest maksukohustus siirdub D-le.
Käibedeklaratsioon: E kui edasimüüja ei deklareeri.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: Kolmnurktehingus edasimüüja ehk antud juhul E on kohustatud esitama kauba ühendusesisese käibe aruande. E näitab aruandes Riigi tunnusena DK, Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriks märgib D maksukohustuslase numbri ja Kaupade maksustatava väärtusena D-le müüdud kauba väärtuse 15000 krooni lahtris "Kolmnurktehing".
NÄIDE 10
Kolmnurktehing
E Eestis müüb seadme 15000 krooniga B-le Belgias, kes müüb selle edasi D-le Taanis.
Ka antud näites on tegemist kolmnurktehinguga. E müük B-le on kauba ühendusesisene müük. E märgib oma arvele lisaks enda maksukohustuslase numbrile ka B maksukohustuslase numbri, samuti teeb viite nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138.
Käibedeklaratsioon: E kui võõrandaja deklareerib lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ning lahtris 3.1. “Kauba ühendusesisene käive” kauba müügihinna 15000 krooni B-le Belgias.
Kauva ühendusesisese käibe aruanne: E näitab aruandes Riigi tunnusena BE, Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriks märgib B maksukohustuslase numbri ja Kaupade maksustatava väärtusena B-le müüdud kauba väärtuse 15000 krooni.
NÄIDE 11
Tellimustöö soetamine teisest liikmesriigist
E Eestist teeb tellimuse I-le Itaalias 1000 kleidi valmistamiseks. E hangib materjalid 15000 krooni eest ja lähetab need Eestist Itaaliasse. Valmis kleidid toimetatakse tagasi Eestisse. Teenuse hinnaks on 1500 krooni.
Materjalide saatmisriigis E ei näita seda summat käibedeklaratsioonis ega ühendusesisese käibe aruandes.
Valmiskleitide vastuvõtmisel ei teki E-l ühendusesisest soetamist Eestis. I Itaalias müüb materiaalse vallasvaraga seotud tööd. Kui E kasutab töö tellimisel oma Eesti maksukohustuslase numbrit, maksustatakse I poolt osutatud teenused Eestis. Pööratud maksukohustuse tõttu on E-l maksu tasumise kohustus saadud teenuselt.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib 1500 krooni lahtris 1 (või 2) “18% (või 9%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” (tellimuse maksumus) ja lahtris 4 “Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)” 270 (või 135) krooni;
lahtris 5 “Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata” I-lt saadud teenuselt arvutatud käibemaksusumma 270 (või 135) krooni.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.
NÄIDE 12
Tellimustöö müük teise liikmesriiki
E Eestis saab Soomest S-lt tellimuse arvutite kokkupanekuks. Valmis arvutid toimetatakse Eestist Soome. E esitab arve kokkupaneku kohta 15000 krooni.
Kuna S kasutab teenuse ostmisel oma Soome maksukohustuslase numbrit, ei maksustata E poolt osutatud teenust Eestis, vaid Soomes.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” teenuse müügihinna 15000 krooni S Soome.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.
Kauba ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.
