TRK 1140x140 ee gif
07.09.2011 Kolmapäev

Kas Eesti käibemaksusüsteem loob eeliseid?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Raul Otsa Raul Otsa,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo Aivar Pilv
 
Hiljuti avaldas Advokaadibüroo Borenius maksukonsultant Janne Juusela Kauppalehtis artikli, milles märgiti, et Soome äriühingud valmistuvad kõrge kapitalikasvu maksu kartuses tooma kapitali üle Eestis loodud äriühingutesse. Käesoleva arvamuse kirjutaja nõustub, et Soome ärimeeste eelis Eestis äriühingu asutamisel, võrreldes Soome või paljude teiste Euroopa Liidu riikidega (edaspidi EL-i liikmesriik või üksnes liikmesriik), seisnebki peamiselt erinevuses äriühingu ettevõtlustulu ja kapitali kasvu maksustamise süsteemis.

 

Eestis ei maksustata äriühingu teenitud ettevõtlustulu ega kapitali kasvu. Tulumaksuga maksustatakse Eestis ainult ettevõtte jaotatud kasumit, kuid kasumi taasinvesteerimine ettevõttesse on maksuvaba. See loob ka soodsa pinnase ettevõtte omakapitali kasvuks ning investeeringute tegemiseks. Eesti seaduse alusel asutatud juriidilised isikud maksavad tulumaksu üksnes seaduses sätestatud korras erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt väljamaksetelt ning kasumieraldistelt (sh dividendidelt). Samas on advokaadibüroo poole pöördunud mitmed kliendid küsimusega, kas Soomes toodetud kaupade müümisel Eesti äriühingule võimaldab ka Eesti käibemaksuseadus mingeid soodustusi teiste EL-i liikmesriikidega (eelkõige Soome käibemaksusüsteemiga) võrreldes, ilma et äritegevuse käigus toodetavaid kaupu tuleks reaalselt toimetada Eestisse. Teisisõnu, et Soome äriühingul tekiks Eesti äriühingule kauba võõrandamisel pöördmaksustamise korras ühendusesisese 0%-lise käibe arvestamise õigus, ilma võõrandatud kauba Eestisse toimetamiseta.

Artikli koostaja märgib, et erinevalt tulumaksuseadusest, kus tulumaksu tasumise kohustus tekib Eesti seaduse alusel asutatud residendist juriidilisel isikul, on käibemaksu arvestamise aluseks üldjuhul kauba asukoht. Seetõttu ei teki näiteks Soome äriühingu poolt kauba müümisel Eesti äriühingule, ilma kaupa Eestisse toimetamata, ühendusesisest kauba soetamist. Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse. Käibe tekkimise tõendamise aluseks on kauba veodokumendid. EL-i käibemaksudirektiivi (Euroopa Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ) kohaselt tekib kauba ühendusesisese soetamise puhul käive selles liikmesriigis, kust kaup välja toimetati (lähteriigis), kuid kauba ühendusesisene soetamine ja maksukohustus soetamiselt tekib kauba soetajal selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse (sihtkohariigis). Seega maksustatakse ühendusesisene kauba soetamine pöördmaksustamise korras, s.o käibemaksu arvestab kauba soetaja.

Järelikult juhul, kui Eesti äriühingule võõrandatud kaup jääb teise EL-i liikmesriiki (näiteks Soome) ja selle edasine müük toimub Eesti äriühingu poolt nimetatud liikmesriigi siseselt, ei saa rääkida ühendusesisese käibe tekkimisest käibemaksuseaduse mõistes. Eestis toimuvaks kauba ühendusesiseseks käibeks ei loeta niisiis sellise kauba käivet, mis selle müümise hetkel ei asu Eestis, vaid asub mõnes teises liikmesriigis. Sellisel juhul tuleb kauba müüjal arvestada selle liikmesriigi maksuseadustega, kus kaup tegelikult asetseb. Samuti peab müüja teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima ka maksukohustuslasena selles liikmesriigis, kus kaup tegelikult võõrandamise ajal asub. Liikmesriigi sisest müüki tuleb käsitada riigisisese üldises korras maksustatava müügina. Samuti ei teki käivet Eestis ka kolmnurktehingute puhul. Kolmnurktehingute puhul kohaldatava registreerimiskohustust välistava erireegli rakendamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui lisaks Soomes ja Eestis registreeritud käibemaksukohustuslasele osaleb tehingutes kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslane ning kaup müüakse ära kahe järjestikuse müügitehinguga otse võõrandaja liikmesriigist soetaja liikmesriiki, jättes vahele edasimüüja liikmesriigi. Sellisel juhul ei teki käivet Eestis kui edasimüüja liikmesriigis, vaid kolmandas kauba soetaja liikmesriigis ja Soome äriühingul kui müüjal ning kauba toimetajal on ühendusesisese 0%-lise käibe deklareerimise õigus.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et nii Soome kui ka paljude teiste EL-i liikmesriikide ärimeestel on kasulik äritegevuse laiendamise eesmärgil asutada äriühinguid Eestisse kapitalikasvu maksu ja ettevõtte tulumaksu puudumise tõttu, kuid ühendusesisene käibemaksusüsteem neile mingeid eeliseid selles valdkonnas ei anna. Kui Eesti äriühing soetab kauba Soomes, ilma kauba toimetamiseta Eestisse, käivet Eestis ei teki ja ühendusesisese 0%-lise käibe deklareerimise õigus puudub. Järelikult ei ole ka naaberriikide ärimeeste poolt massilise põhitegevuse ületoomist Eestisse loota, kuid ka sellist arengut toetab kindlasti soodne tulumaksusüsteem ettevõtetele ja head võimalused kapitali investeeringuteks.

Raul Otsa,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo Aivar Pilv


Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis

 

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes