Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Tuleb arvestada, et vaktsiine ei saabu esialgselt Eestisse nii palju, et kõik saaksid vaktsineeritud, mistõttu on riigil koostatud vaktsineerimise plaan ja riskirühmade määratlus, kes esimesena vaktsineeritakse.
Seega saab iga tööandja koroonaviiruse leviku tõkestamiseks esmalt üle vaadata oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendada ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostada asjakohase tegevuskava. Vaktsineerimise võimaldamine on üks meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks. Töötajate vaktsineerimine võiks olla näiteks 2021.a töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava üks osa.
Kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on eriliselt oluline ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine. Vaktsiin pole ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks ning kasutada tuleb ka teisi meetmeid, näiteks täiendavate isikukaitsevahendite väljastamine või töö ümberkorraldamine.
Tööandja ei saa töötajat kohustada minema vaktsineerima, ehk töötajal on õigus vaktsineerimisest keelduda. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav.
Tööandja peab selgitama töötajatele, miks on vaktsineerimine oluline ning mis on järgnevad tegevused, kui töötaja ei soovi vaktsineerimist. Sellisel juhul peab tööandja tema töö ümber korraldama, tagama täiendavaid isiku- või üldkaitsevahendeid. Kui aga tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, võib see päädida põhjendatud juhtudel töölepingu erakorralise ülesütlemisega.
