Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:
Eeldan, et käsitlete ostetud kortereid kinnisvarainvesteeringuna. Mõnevõrra võib mööbli kajastamine raamatupidamises sõltuda ka sellest, kas kasutate kinnisvarainvesteeringute kajastamisel õiglase väärtuse arvestuspõhimõtet või kajastate kortereid edaspidi soetusmaksumuses ja arvutate kulumit.
Kui kajastate kortereid edaspidi soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum, tuleks mööbel arvele võtta eraldi, materiaalse põhivarana. Eraldi arvelevõtmine on vajalik juba seetõttu, et mööbli kasulik eluiga on korteri kasulikust elueast oluliselt erinev, s.t amortisatsiooniperioodid on erinevad. Samuti ei pruugi kogu mööbli kasutusaeg olla sama. Näiteks on integreeritud köögimööbli kasulik eluiga tõenäoliselt pikem kui mõne muu mööbliesemete grupi oma ja see tuleb eraldi arvele võtta.
Kui kajastate korterit edaspidi õiglases väärtuses, tuleb kaaluda, kas mööbli olemasolu mõjutab oluliselt korteri õiglast väärtust või ei. Tavaliselt mööbel korteri turuhinda otseselt ei mõjuta, kuid teatud olukorras võib näiteks köögimööbli olemasolu korteri turuväärtust oluliselt tõsta. Sellist mööblit võib käsitleda korteri osana ja hinnata edaspidi korteri koosseisus. Õiglase väärtuse arvestuspõhimõtte puhul tuleb kindlasti jälgida, et ükski vara ei kajastuks raamatupidamises kahekordselt: kui mingi osa korteri sisustusest on juba õiglase väärtuse hindamisel arvesse võetud, ei saa seda raamatupidamises eraldi kajastada.
