Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Kuna tööandja soovib vältida tööülesannete täitmisel nakatumise ohtu, on töökeskkonna riskianalüüsi täiendamine igati asjakohane.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eesmärgi ja mõtte kohaselt otsustab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi tulemusel, milliseid desinfitseerimisvahendeid on vajalik soetada ja kasutada. Küsimusest on näha, et tegelikult on töökeskkonna riske sisuliselt juba hinnatud ning jõutud järeldusele, et kui kontorites on töötajate jaoks olemas suuremas pudelis desinfitseerimisevahendid, siis tuleb tööandjal anda töötajatele ka väiksemas pakendis (nt pudelis) desinfitseerimisvahendeid, mida saaks kasutada tööülesannete täitmisel väljaspool kontorit.
Märgin, et tööandjal on kohustus pidada arvestust isikukaitsevahendite väljastamise üle, kuid desinfitseerimisvahendite üle arvestuse pidamine ei ole kohustuslik.
Siiski, kui tööandja eesmärk ja soov on laiem ehk anda desinfitseerimisvahendid töötajatele kasutamiseks ka töövälisel ajal, nt kodus, siis võib tegemist olla erisoodustusega.
Maksustamisega seotud küsimusi on pädev kommenteerima Maksu- ja Tolliamet. Töötervishoiuga seotud kulude maksustamist on käsitletud Maksu- ja Tolliameti kodulehel lingil https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid
