20.02.2020 Neljapäev

Kinnisvarainvesteeringute kajastamine Esile tõstetud

Ettevõte soetas kaks kinnistut. Mõlema kinnistu kasutamise otstarve on tootmismaa ning mõlemal asuvad erinevad tootmisega seotud hooned. Ettevõte soetas need kinnistud rendi eesmärgil, mille kohta väljastatakse rentnikule iga kuu arve. Küsimus on, kas oleks õige kajastada raamatupidamises kinnistud kinnisvara investeeringuna, kuigi omanikettevõte ei soovi igal aastal teha kinnisvara hindamist.Kas need kaks kinnistut võib konteerida ühel kontol? Soetati ühe hinnaga ning eraldi väärtust pole teada.Koos kinnistutega soetati ka seal asuvad varad (masinad, seadmed). Nendele varadele oli üks koondarve ning infona varade nimekiri, aga teada ei ole varade üksikväärtusi. Kuidas võtta need varad arvele? Masinaid ja seadmeid renditakse koos kinnistute ja hoonetega.
Anton Mullo, audiitor, Crowe DNW
Anton Mullo, audiitor, Crowe DNW Foto: Erakogu

Vastab Anton Mullo, audiitor, Crowe DNW

Lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist, vastavad ettevõtte poolt soetatud  tootmismaa ja hooned kinnisvarainvesteeringu mõistele.

RTJ 6 «Kinnisvarainvesteeringud » punkti 6 kohaselt kinnisvarainvesteering on maa või hoone või osa hoonest või mõlemad, mida hoitakse eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete tootmisel või teenuste osutamisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.

RTJ 6 lubab kasutada kaht meetodit kinnisvarainvesteeringute kajastamisel: 

  • õiglase väärtuse (väärtuse hindamisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete hindajate abi – RTJ6. 24), või kui õiglast väärtust ei ole võimalik mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt hinnata, siis
  • soetusmaksumuse meetodit, arvestades amortisatsiooni.

RTJ 6 punktis 15 on täpsustatud, mida tähendab mõiste „mõistliku kulu ja pingutusega”. Näiteks on esile toodud, et kui ettevõttel on üks omanik ning puuduvad muud olulised välised osapooled, siis ei pruugi õiglase väärtuse meetod olla õigustatud ning selle asemel võib kasutada soetusmaksumuse meetodit.

Arvan, et mõistlik on kajastada lepingu alusel soetatud vara ühe objektina juhul, kui varade eraldiseisvat väärtust ei ole usaldusväärselt võimalik hinnata ning varasid renditakse välja ühe objektina.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes