TRK 1140x140 ee gif
16.04.2019 Teisipäev

Äripinna rent Esile tõstetud

Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor

Alustav ettevõte võtab rendile äripinna. Et saada tegevusluba, tuleb rendipind viia nõuetega vastavusse. See tähendab ulatuslikke ehitus- ja disainialaseid töid, mis on väga kallid. Kas ettevõte saab ehitustööd ja disaineritelt tellitud kujundusteenused põhivara- na arvele võtta? Ehitustöödena on tegemist nii üldehituse, siseviimistluse kui ven- tilatsiooni- ja elektritöödega. Kas need tuleks võtta eraldi arvele? Amortisatsiooni arvestatakse sel juhul rendiperioodi vältel. Esialgu on rendipe- riood 5 aastat, edasi pole teada. Seega 5 aasta jooksul peaks põhivara bilansiline väärtus olema 0 eurot. Isegi juhul, kui selgub 5 aasta möödudes, et rendilepingut pikendatakse?

Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:

Eeldan, et kasutate  raamatupidamises  Eesti finantsaruandluse  standardit. RTJ 9 «Rendiarvestus» (jõustunud 01.01.2018) punkti 31 kohaselt võib rent- nik rendi kajastamiseks kasutada kahte erinevat arvestuspõhimõtet, kas nii- nimetatud SME IFRS arvestuspõhimõtet või IFRS 16 arvestuspõhimõtet.

Küsimuses toodud andmete põhjal eeldan, et raamatupidamise mõistes on tegu kasutusrendiga. Eeltoodud arvestuspõhimõtteid rakendatakse sel juhul järgnevalt.

SME IFRS arvestuspõhimõtte puhul kajastab rentnik makstavad rendimaksed remondiperioodi jooksul lineaarselt kuludes (vaata RTJ 9 punktid 39 ja 40).

IFRS 16 arvestuspõhimõtte puhul (RTJ 9 punktid 34–38) võetakse renditav vara bilansis arvele ühelt poolt vara ja teiselt poolt kohustisena kas rendimaksete õiglases väärtuses või rendimaksete nüüdisväärtuses, vastavalt sellele, kumb on väiksem.

Rendimaksete nüüdisväärtus on rendiperioodi jooksul makstav summa, mida on diskonteeritud rendi sisemise intressimääraga või alternatiivse intressimääraga juhul, kui sisemist intressimäära ei ole võimalik kindlaks määrata.

Rendiperioodiks loetakse lepingus kokkulepitud perioodi. Juhul kui on kokku lepitud rendipe- rioodi pikendamise võimalus ja seda tõenäoliselt kasutatakse, võetakse määramisel arvesse ka periood, milleks pikendamine on tõenäoline.

Rendile võetud vara amortiseeritakse kas kasuliku eluea või rendiperioodi  jooksul, vastavalt sellele, kumb on lühem. Juhul kui lepingu pikendamine  on tõenäoline, võetakse see amorti- satsiooniperioodi määramisel arvesse (rõhutan,  et lepingu pikendamise võimalus peab olema lepingus sätestatud).

Makstud rendimaksed kajastatakse kohustise vähenemisena ja finantskuluna (intressikulu).

Mõlema arvestuspõhimõtte kohta on toodud näide RTJ 9 punkti 40 järel, samuti on olemas rendi-
perioodi, rendimaksete miinimumsumma  ja muud täpsed definitsioonid.

Renditud varale tehtavad parendused saab põhivarana arvele võtta RTJ 5 «Materiaalsed ja im- materiaalsed põhivarad» punkti 31 alusel.

Peamine varana arvele võtmise tingimus on, et need väljaminekud peavad osalema tulevikus ma- jandusliku kasu tekitamisel. Eraldi tuleb arvele võtta need komponendid, mille kasulik eluiga on rendiperioodist lühem.

Seda, kas selliseid komponente on, peab ettevõte ise hindama. Kui lühema kasuliku elueaga kom- ponente pole, ei ole vajadust neid eraldi arvele võtta.
Seega tuleb teil kõigepealt valida arvestuspõhimõte, mida kasutama hakkate.

Arvestada tuleb ka sellega, et valitud arvestuspõhimõtet  peate edaspidi järjepidevalt kasutama kõigi renditehingute puhul.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes