Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:
Eeldan, et kasutate raamatupidamises Eesti finantsaruandluse standardit. RTJ 9 «Rendiarvestus» (jõustunud 01.01.2018) punkti 31 kohaselt võib rent- nik rendi kajastamiseks kasutada kahte erinevat arvestuspõhimõtet, kas nii- nimetatud SME IFRS arvestuspõhimõtet või IFRS 16 arvestuspõhimõtet.
Küsimuses toodud andmete põhjal eeldan, et raamatupidamise mõistes on tegu kasutusrendiga. Eeltoodud arvestuspõhimõtteid rakendatakse sel juhul järgnevalt.
SME IFRS arvestuspõhimõtte puhul kajastab rentnik makstavad rendimaksed remondiperioodi jooksul lineaarselt kuludes (vaata RTJ 9 punktid 39 ja 40).
IFRS 16 arvestuspõhimõtte puhul (RTJ 9 punktid 34–38) võetakse renditav vara bilansis arvele ühelt poolt vara ja teiselt poolt kohustisena kas rendimaksete õiglases väärtuses või rendimaksete nüüdisväärtuses, vastavalt sellele, kumb on väiksem.
Rendimaksete nüüdisväärtus on rendiperioodi jooksul makstav summa, mida on diskonteeritud rendi sisemise intressimääraga või alternatiivse intressimääraga juhul, kui sisemist intressimäära ei ole võimalik kindlaks määrata.
Rendiperioodiks loetakse lepingus kokkulepitud perioodi. Juhul kui on kokku lepitud rendipe- rioodi pikendamise võimalus ja seda tõenäoliselt kasutatakse, võetakse määramisel arvesse ka periood, milleks pikendamine on tõenäoline.
Rendile võetud vara amortiseeritakse kas kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul, vastavalt sellele, kumb on lühem. Juhul kui lepingu pikendamine on tõenäoline, võetakse see amorti- satsiooniperioodi määramisel arvesse (rõhutan, et lepingu pikendamise võimalus peab olema lepingus sätestatud).
Makstud rendimaksed kajastatakse kohustise vähenemisena ja finantskuluna (intressikulu).
Mõlema arvestuspõhimõtte kohta on toodud näide RTJ 9 punkti 40 järel, samuti on olemas rendi-
perioodi, rendimaksete miinimumsumma ja muud täpsed definitsioonid.
Renditud varale tehtavad parendused saab põhivarana arvele võtta RTJ 5 «Materiaalsed ja im- materiaalsed põhivarad» punkti 31 alusel.
Peamine varana arvele võtmise tingimus on, et need väljaminekud peavad osalema tulevikus ma- jandusliku kasu tekitamisel. Eraldi tuleb arvele võtta need komponendid, mille kasulik eluiga on rendiperioodist lühem.
Seda, kas selliseid komponente on, peab ettevõte ise hindama. Kui lühema kasuliku elueaga kom- ponente pole, ei ole vajadust neid eraldi arvele võtta.
Seega tuleb teil kõigepealt valida arvestuspõhimõte, mida kasutama hakkate.
Arvestada tuleb ka sellega, et valitud arvestuspõhimõtet peate edaspidi järjepidevalt kasutama kõigi renditehingute puhul.
