Tere päevast!
Palun vastake sellisele küsimusele: kas aastaaruandes on vaja  arvutada hoone amortisatsiooni hooneühistus (HÜ), mis varem oli garaaюiühistu, aga nüüd on ümber registreeritud HÜ-ks. Endistes garaaюiühistutes ei toimu äritegevust, kasumit ei ole ja amortisatsiooni arvutamine ainult vähendab omakapitali. Kui seda on ikkagi vaja teha, siis palun andke nõu, kuidas seda õigesti teha.

Probleem ei ole aastaaruannete koostamises ega raamatupidamises. Raamatupidamine on korraldatud nõuetekohaselt, kahekordse kirjendamise meetodil, arvestust peab raamatupidaja, kes töötab lepingu alusel.  Probleem on selles, et mittetulunduslikud, mitteärilised garaaюiühistud registreeriti ümber ärilisteks tulundusühistuteks. Mina püüdsin nii kohtumistel kui ka koosolekutel sellele vastu vaielda ja nõuda, et keegi meid mingisugustel asjaoludel ei likvideeriks. Meie ühistu ülesanne on territooriumi koristamine ja prügivedu, s.o nii nagu korteriühistutes. Kuid üks endise garaaюiühistu (nüüd on see HÜ) liige oli lugenud hooneühistuseadust, ta jooksis mööda linna, külastas juriste ja hirmutas kõiki, et kui meie ei registreeru ümber HÜ-ks, siis rikume seadust ja meid likvideeritakse. See inimene oli lugenud seda seadust originaalkeeles. Mul ei õnnestunud talle ega ka teistele tõestada, et meie ühistu eesmärk ei ole äritegevus. Rahvas oli koosolekul nagu lambakari – kõik hääletasid poolt. Aga mida nüüd teha? Meie aastatulud kujutavad endast meie makseid territooriumi koristamise, prügiveo ja kütte eest. Garaaюe on meil 127, igaühel 1000 krooni suurune makse, seega 127 000 krooni aastas. Aga hoone (1970. aastal ehitatud ühekorruselised boksid pinnaga 16–18 rm2) bilansiline maksumus on turuhinnas 14 000 000 krooni. Kui hakata arvutama amortisatsiooni, siis ma ei tea – KUIDAS?

Austusega Milvi  Tamm 



Tere! Raamatupidamisuudistes 8/2008 ja 1/2009 kirjutate müügitulu aruandest,et viimane tuleb esitada aruandele lisaks ja saata originaal äriregistrile.
Kas müügitulu aruanne peab olema ka aruande sees lisana vastavalt RS lisa 3 punkt 4?

Ette tänades, Ester
15.05.2009.a

Firma kasutab limiitide süsteemi. Näiteks on firma sõiduki kulude (kütus, pesu, parkimine) limiit 150 eurot kuus (ilma käibemaksuta). Töötaja ostab ise kuu jooksul autole kütust, maksab parkimise eest jne. Käibemaksu arvutatakse nendelt kuludelt. Kuu lõpus võrreldakse tegelikke kulutusi ja kulude limiite. Kui limiit on ületatud, peetakse firmajuhi korralduse ja töötaja kirjaliku nõusoleku alusel limiiti ületanud summa kinni töötajale makstavast töötasust. Kinnipeetud summa loetakse töötaja poolt makstavaks trahviks firma raha ebamõistliku kulutamise eest ning kajastatakse muudes tuludes.

Näiteks on tegelikud kulud novembrikuu eest 160 eurot (ilma käibemaksuta) ja limiit on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Limiiti ületanud summa on 10 eurot ning see oli kinni peetud töötaja töötasust.

Raamatupidamiskanne on: D Töötasu K Trahv.

Tekib küsimus, missugused maksuriskid võivad siin tekkida? Äkki peaks töötajale hoopis arve esitama? Meie näites oleks see 10 eurot + käibemaks 2 eurot = 12 eurot?
Teisest küljest on olnud ka nii, et limiidi ületamine oli töötajal põhjendatud. Kui firmajuht on nõus põhjendusega, siis töötaja töötasust kinni ei peeta. Nagu ma aru saan, ei teki sellisel juhul mingeid maksuriske?

Vastab Annely Hindriks, Deloitte Advisory:

Residendist firma A esitab residendist firmale B arve seadmete eest, mis tarnitakse rahvusvahelistes vetes sõitvale (ehk välisreise tegevale) merelaevale. Kaup ostetakse Taani firmalt Taanist ning saadetakse Itaaliasse merelaeva pardale ehk siis kaupade kohaletoimetamisel ei ületata Eesti piiri. Kas sellist tehingut võib pidada käibeks käibemaksuseaduse § 15 lg 3 p 3 alusel või siiski ei ole see käive?


Vastab Maigi Isotamm, maksukonsultant, Deloitte Advisory:

Eesti ettevõte ostis Venemaa firmalt kaupu edasimüügi eesmärgil. Kaupa Eestisse ei tooda, vaid toimetatakse Venemaalt otse Suurbritanniasse. Kõik kauba vormistamise ja Venemaalt saatmisega seotud kulud maksab kaubasaaja ehk Suurbritannia firma.

Kas Eesti ettevõttel (maksukohustuslane) tekib käibemaks Suurbritannia firmale (ei ole maksukohustuslane) kauba eest arve esitamisel? Kuidas tuleb seda tehingut käsitleda? Kuidas peab seda tehingut käibemaksu deklaratsioonil (KMD) kajastama? Kas võib vaja minna dokumente, mis kinnitavad kauba ärasaatmist Venemaalt?

Vastab Sigrid Polli, maksukonsultant, Deloitte Advisory: