Lähemalt EL finantsraamistikustEuroopa Komisjon on nüüdseks  teinud konkreetse ettepaneku võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs Reet Teder Tööstuskoja Teatajas.

Ettepanek kujutab endast Euroopa Komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” normatiivset ülevõtmist. Mitmeaastane finantsraamistik tervikuna nõuab kokku 1 025 miljardit eurot, mis on 1,05 % Euroopa Liidu kogurahvatulust ja millele lisandub 58,5 miljardit muudeks kuludeks, mis ei kuulu mitmeaastasesse finantsraamistikku (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond). Kokku on see (inflatsiooni arvestamata) peaaegu sama suur kui eelneva perioodi (2007–2013) mitmeaastane finantsraamistik, mille suuruseks oli kehtestatud 994 miljardit eurot. Seega on jutt päris suurtest summadest. Võrreldes eelnevaga ehk siis käimasoleva perioodiga kavandatakse loomulikult ka muudatusi. Kulude poole pealt on need järgmised:

•      raamistikku on lihtsustatud, sest programme ja eesmärke on vähem, mis vähendab toetusesaajate halduskoormust ja hõlbustab mõju hindamist;
•      vähenevad vahendid struktuurifondidele (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond), millele eraldatakse nagu Euroopa ühendamise rahastulegi 355 miljardi asemel 336 miljardit eurot, kuna praeguste järkjärgulise kasutuselevõtu ja kaotamise piirkondade asemel luuakse uus üleminekupiirkondade kategooria;
•      luuakse nii ühine struktuurifondide ning maaelu arengu ja kalanduse strateegiline raamistik kui ka teadustegevuse ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020”, milles põhiroll on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil;
•      uus Euroopa ühendamise rahastu suureulatuslike transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võrkude jaoks (40 miljardit + 10 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondist);
•      käivitatakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reform ja vähendatakse veidi selle osakaalu kogueelarves (60 miljardit eurot aastas) ja reaalarvudes, mis on rohkem seotud keskkonnaalaste dünaamikatega (greening) ja suurema paindlikkuse taotlusega;
•      suurenevad vahendid teadustegevuse ja innovatsiooni, hariduse ja koolituse jaoks (80 miljardit eurot).

St kulude poole pealt soovib Euroopa Komisjon oma prioriteetides ainult ELi tasandil elluviidavaid lahendusi, millel on oma selge Euroopa lisaväärtus, kus ELi tasandil kulutatud euro annaks parema tulemuse kui riigi tasandil kulutatu.

Tulude poole pealt on kavandatud järkjärguline üleminek valdavalt kogurahvatulul põhinevate sissemaksete põhiselt eelarvelt lihtsustatud eelarvele, mis põhineb nn tõelistel omavahenditel reformitud korrigeerimismehhanismidega. Täpsemalt teeb komisjon ettepaneku kaotada praegune käibemaksupõhine omavahend ja võtta selle asemel alates hiljemalt 2018. aastast kasutusele omavahendite süsteem, mis põhineks finantstehingute maksul ja uue käibemaksul. Komisjoni hinnangul võimaldaks see rohkem ühtlustada eri riikide süsteeme ning kaotada maksuvabastused ja erandid. Suur probleem uue finantsraamistiku juures tundub olevat ka eri riikide nägemuses Euroopa finants- ja võlakriisi lahendamisega seonduvalt. Osad soovivad tulevasi finantsvahendeid vähendada ja raha kasutada riikide siseselt kriisi tagajärgedega toimetulemiseks, teised soovivad veelgi suuremat ELi tasandi finantsvõimendust, väites, et muidu pole võimalik lahendada neid ülesandeid, mida komisjon oma erinevate poliitikatega on juba Euroopale ette näinud. Senised vaevalised läbirääkimised sunnivad küll tunnistama, et vähemalt märkimisväärne hulk riikidest on seisukohal, et Euroopa rahalised kohustused peavad piirduma miinimumiga.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) aga on oma veel mitte lõplikus arvamuses asunud seisukohale, et Euroopa Liidu eelarve suurendamine on soovitav ja vajalik. Praegu ei ole Euroopa Liidul eelarvelisi vahendeid oma poliitilise strateegia elluviimiseks ega uue Lissaboni lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. EMSK peab eriti oluliseks õigeid strateegilisi prioriteete, mida võib pidada Euroopa avalikeks hüvedeks. Euroopa Komisjoni nägemuses on need: teadus – ja arendustegevus, ühiskaitse, toiduga kindlustatus, sisseränne ja varjupaigaõigus, vastus kliimamuutustele, Euroopa tähtsusega infrastruktuuriinvesteeringud energeetika, kommunikatsiooni ja siseturu valdkonnas. Samas ei ole nende prioriteetide üle eriti arutatud. Vähemasti EMSK peab finantstehingute maksu kehtestamist selleks võluvitsakeseks, mis Euroopa tulevast rahapuud kasvatada aitaks.

Kokkuvõtteks võib nentida, et kuigi hetkel on teadmata, mis summades Euroopa Liidu järgmine finantsperspektiiv vastu võetakse, on õigete prioriteetsete valdkondade määratlemine võtmetähtsusega. Seda ka meil Eestis.

Jaanika Tiigiste,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro.

Samas andis e-kaubandus kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.

E-kaubandusettevõtted on firmad, kelle põhitegevusala on jaemüük posti või interneti teel. e-kaubandusettevõtete arv Eestis on viimase kümne aasta jooksul kümnekordistunud. 2001. aastal tegutses tegevusalal 35 ettevõtet, 2011. aastal ligi 340. Ettevõtete arvu kiirele kasvule viimastel aastatel on kindlasti kaasa aidanud interneti levik.

Tegevusala jaemüük posti või interneti teel ettevõtete arv, 2001–2011

Internetikaubandus on väikeettevõtete pärusmaa. Aastatel 2001–2007 töötas e-kaubandusega tegelevas ettevõttes keskmiselt 6–9 töötajat, 2011. aastal 2.

Majanduskriis räsis ka internetikaubandust

Aastad 2006–2008 olid posti või interneti teel müüjatele edukad ning tegevusala müügitulu oli 80–100 miljonit eurot aastas. 2009. aastal vähenes müügitulu 64 miljoni euroni ehk jooksevhindades kolmandiku. 2010. aastal müügitulu langustempo mõnevõrra aeglustus ja 2011. aastal pöördus taas kasvuks. 2011. aastal kasvas e-kaubandusettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes 44%, kogu jaekaubandusettevõtete müügitulu 11%. Seega oli e-kaubanduse müügitulu kasv neli korda kiirem. Samas moodustab posti või interneti teel müüjate müügitulu kogu jaekaubandusettevõtete müügitulust väga väikese osa — aastatel 2001–2011 vaid 1–2%.

Tegevusala jaemüük posti või interneti teel ettevõtete müügitulu, 2001–2011

Internetikaubanduse potentsiaalne turg on suur

Eestis on kodune internetikasutus üsna levinud. Kui 2005. aastal oli kodune internetiühendus 39% leibkondadest, siis 2011. aastal 71%. Kui vaadata Euroopa Liidu keskmist näitajat, mis 2011. aastal oli 73%, siis Eesti on sellele suhteliselt lähedal.

Ka regulaarseid internetikasutajaid (kasutab internetti iga päev või vähemalt kord nädalas) on Eestis päris palju, isegi mõnevõrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastaste seas regulaarseid internetikasutajaid 73%, Euroopa Liidus keskmiselt 68%.

Samas on Eestis internetikaubanduse kasutajaid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastastest viimase aasta jooksul internetikaubandust kasutanud 21%, Euroopa Liidus keskmiselt 43%. Vähene internetikaubanduse kasutamine Eestis on eelkõige tingitud sellest, et inimestel puudub veebis ostlemise vastu usaldus.

Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) kutsekomisjoni töörühm koostöös Kutsekojaga on juba alates hilissügisest toimetanud raamatupidajate kutsestandardite uuendamisega.

Vastavalt uuele 8-tasemelisele standardite süsteemile saab raamatupidamise kutse valdkonnas olema 3 taset: 5. 6. ja 7. tase. Kavandatavad kutsenimetused on vastavalt raamatupidaja, vanemraamatupidaja ja juhtivraamatupidaja.

Töö kutsestandarditega on jõudmas lõppjärku. Kutsestandardite kavandid on saadetud arvamusküsitluseks erinevatele ametkondadele ja koolide esindajatele, misjärel kinnitatakse kutsestandardid kutsenõukogus.

Uued kutsestandardid hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2013.

Kehtivaid kutsetunnistusi ümber vahetama ei pea

RMP.ee uuris raamatupidajate kogult täiendavalt, mis saab kutsetunnistustest, mis on antud või antakse enne 01.01.2013 kehtivate standardite alusel.

ERK üldkoordinaator Mare Berg ütles: "Kõik eelnevalt väljaantud ja sel aastal (2012. a - toim) väljaantavad kutsetunnistused kehtivad vastavalt väljastatud tähtaegadele.

"Varem välja antud kutsetunnistusi ringi ei pea vahetama," lisas ERK juhatuse esimees Tõnis Blank. "Kutsekoda teeb vana taseme muudatuse elektroonses kutseregistris. Kõik kutseregistrisse kantud tunnistused on juba uue taseme numbri saanud."

Eurostat avaldas teisipäeval esimese kvartali esialgse majandusstatistika, mille kohaselt eurotsooni ja kogu Euroopa Liidu (EL) majandus tänavu esimeses kvartalis mullu neljanda kvartaliga võrreldes ei kasvanud ega kahanenud.

Analüütikud olid prognoosinud eurotsoonile 0,2-protsendilist majanduslangust.

Aastavõrdluses eurotsooni majandus esimeses kvartalis samuti ei kasvanud ega kahanenud, EL-i majandus kasvas 0,1%.

Seega vältis eurotsoon majanduslangusse minekut, kuid riikide seis on üsna erinev. Eurotsooni suurima majandusega riik Saksamaa üllatas tugeva 0,5-protsendilise majanduskasvuga. Suuruselt teise majandusega Prantsusmaa majanduskasv püsis nullis. Suurtest riikidest kahanes Hispaania SKP 0,3% ja Itaalia SKP 0,8%.

Balti riikidest kasvas Läti majandus esimeses kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga 1,1%, Leedu majandus 0,8% ja Eesti majandus 0,5%. Aastaga kasvas majandus esimeses kvartalis Lätis 5,5%, Leedus 4,3% ja Eestis 4,0%.

Jaanuaris valitsenud optimism, et eurotsooni majandus elavneb kiiresti pärast lühiajalist loidumist, on nüüd taandunud ja kiiresse toibumisse enam ei usuta.

SEB Panga, Swedbanki, Eesti Panga ja rahandusministeeriumi analüütikute hinnangul on Eesti tööpuuduse määra kiire vähenemine asendumas mõõduka arenguga, nii et töötuse määr võib edaspidi senise taseme lähedale jääda.

SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles, et tänavu teises kvartalis võib tulla "väikene, üsna vaevumärgatav" langus tööpuuduses. "Hetkel majandus ikkagi kasvab ning tööpuuduse suurenemiseks otsest põhjust ei ole. Siiski pole ka kuigi palju põhjust tööhõive suurendamiseks, sest tootlikkuse kasv on üsna nullilähedane ning majanduskasvu tempo aeglustub järgmistes kvartalites," rääkis ta.

"Seega jääb tööpuuduse tase kõikuma üsna sama taseme ümber nagu see esimeses kvartalis oli, tiksudes õige vähe allapoole," ütles Arumäe. "Et aga natuke allapoole töötus tiksub, kajastub näiteks ettevõtete hinnangutes tööjõu suurendamise vajaduse järele lähiperspektiivis."

Töötuse numbrit Arumäe sõnul heitunute ehk tööjõust välja jäänud pikaajaliste töötute arv väga palju ei mõjuta, sest väheneb nii töötute arv kui ka tööjõu hulk. "Töökohti väga juurde ei tule, vaba tööjõu hulk on ka suuresti muutumatu ning konkurents olemasolevatele kohtadele seega ka muutumatu, mis tähendab, et kehvemate oskustega töötajate võimalused tööd saada ei parane."

Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut märkis panga kommentaaris, et aastases võrdluses kahanes hõive mäetööstuse, kinnisvara ning info ja side tegevusalal, tugevaimat kasvu näitas aga energiasektor. "Hõive kasvas enim 50-69 aastaste hulgas – selles vanusegrupis oli ligi üheksa protsenti rohkem hõivatuid kui aasta tagasi," ütles Paabut.

Tagasihoidlikumalt, veidi vähem kui kolme protsendi võrra, kasvas hõive Paabuti sõnul noorte hulgas. Aastaga vähenes 15–24-aastaste meeste hõive 7,7% ning noorte naiste hõive kasvas 15,1% võrra.

"Ilmselt tegu struktuursemat laadi muutustega tööturul – kahanenud on hõive mäetööstuses, töötlevas tööstuses ja ehituses, kus valdav osa töötajatest on mehed, ning kasvanud on teenindussektori töökohtade arv, kus peamiselt ametis naised," kommenteeris Paabut. Piirkondlikult kasvas hõive enim Kesk-Eestis ja madalai kasv oli Lõuna-Eestis.

Aktiivsuse määr ulatus panga teatel esimeses kvartalis 67,7%ni, mis on iseseisvusaja kõrguselt teine näitaja, jäädes alla vaid mullu kolmanda kvartali 68,4%le.

"Selleks aastaks ootame hõive kasvu jätkumist, kuid oluliselt aeglasemal määral kui eelmisel aastal – meie hinnangul jääb aasta keskmine hõive kasv ühe ja kahe protsendi vahele," ütles Paabut. "Aasta keskmine tööpuuduse määr aga ulatub 10,5%ni."

Töötuse määra vähenemist toetavad Paabuti sõnul nii kahanev aktiivsus kui ka kasvav hõive. Hõive kasvuootusi toetavad ka usaldusindeksid. "Nii ehitussektori, tööstuse kui ka jaekaubanduse ettevõtted planeerivad sel aastal töötajaid juurde võtta," ütles Paabut.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ütles keskpanga kommentaaris, et tööturu olukord tänavu esimeses kvartalis paranes mullu neljanda kvartaliga võrreldes. "Hooajaliselt korrigeeritud hõive hakkas pärast väikest langust Eesti Panga hinnangul esimeses kvartalis taas suurenema. Hõive arengus peegeldus majanduskasvu lühiajaline pidurdumine 2011. aasta lõpus ning kasvu taastumine selle aasta alguses," lausus ta.

"Samas annavad tagasihoidlikud kasvunäitajad tunnistust sellest, et tööturu kiire taastumine on asendumas märksa mõõdukama arenguga," märkis Soosaar.

Tööpuudus oli statistikaameti andmeil esimeses kvartalis vaid 0,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu neljandas kvartalis. "Tavaliselt tõuseb töötuse määr esimeses kvartalis hooajalistel põhjustel märksa enam, kuid seekord tasakaalustas töökohtade loomine teenindussektoris hooajalise kahanemise ehituses ja tööstuses," kommenteeris Soosaar.