Riigikohtu 29.10.2012 lahend nr 3-2-1-120-12

http://www.nc.ee/?id=11&;tekst=RK/3-2-1-120-12

Viide õigusaktidele: 

• PankrS § 36 lg 6
• PankrS § 43 lg 1

Asjaolud

Hageja esitas kostja vastu hagi, nõudes tervise kahjustamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja pankrot kuulutati välja enne hagi esitamist. Maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata leides, et kuna pankrotihaldur ei ole soovinud hagejat hagi esitamisel esindada, siis hagejal ei olnud õigust hagi esitada. Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata. Hageja pöördus Riigikohtusse.
 

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu ja maakohtu määrus tuleb tühistada.
2. Füüsilisest isikust pankrotivõlgnik võib hageda pankrotivarasse kuuluva nõude rahuldamist oma pankrotihalduri nõusolekul ka siis, kui tema pankrot oli välja kuulutatud enne hagi esitamist. Halduri nõusolekut võib eeldada, kui haldur on nõudest teadlik ja ise hagi esitada ei soovi.
3. Kuivõrd pankrotihaldur on andnud nõusoleku hagi esitamiseks, võis hageja hagi esitada sõltumata sellest, kas nõue, mille rahuldamist ta hagis soovis, kuulub pankrotivarasse või mitte. Seega ei ole seda küsimust vaja ka hagi menetlusse võtmisel otsustada.

Riigikohus rahuldas määruskaebuse ja saatis asja menetlemise jätkamiseks maakohtule.

Riigikohtu 07.11.2012 lahend nr 3-2-1-125-12

http://www.nc.ee/?id=11&;tekst=RK/3-2-1-125-12

Viide õigusaktidele: 

• VÕS § 425 lg 1,
• VÕS § 436 lg 2

Asjaolud

Hageja elamu sai kahjustada tulekahju tagajärjel. Kostja (kindlustusandja) keeldus kindlustushüvitise maksmisest hagejale põhjusel, et tulekahju toimumise ajal poolte vahel kehtinud leping sisaldas tingimust, mille kohaselt ei olnud kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustust, kui kahju on tekkinud ebakvaliteetse ehitusmaterjali, ebakvaliteetse ehitustöö või hooldustöö tõttu. Vaidlusalune eritingimus oli sõnastatud poliisil. Hageja esitas hagi kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmiseks.

Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kogu nõutava summa välja. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et vaidlusalune eritingimus on märkega poliisil selle sisust eraldi esile tõstetud, hageja pole sellele kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis vastu vaielnud ja tingimus oli talle siduv. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
2. Kindlustusandja ei täitnud võlaõigusseaduse (VÕS) § 436 lg-s 2 sätestatud tingimust, mis näeb ette, et kindlustusandja on juhtinud kindlustusvõtja tähelepanu igale kõrvalekaldumisele kindlustusvõtja avaldusest ning iga kõrvalekaldumine tuleb eraldi ära näidata. Kui seda ei ole järgitud, ei saa muudatust poliisil käsitada pakkumusena ja leping tuleb lugeda sõlmituks kindlustusvõtja avalduses sisaldunud tingimustel.
3. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuna kindlustuslepingu järgi on soodustatud isikuks pank, siis on maakohus ebaõigesti välja mõistnud kindlustushüvitise hageja kasuks. Kui hageja soovib viia haginõude kooskõlla VÕS-i § 425 lg-ga 1, saab ta apellatsioonimenetluses oma hagi täiendada. Kolleegium leiab, et tegemist ei oleks hagi muutmisega.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

UUDISTE MOSAIIK

• Eestis tahetakse kehtestada ühtne üleriigiline turistide andmebaas
• Abieluvararegister muutub elektrooniliseks
• Andmeladu on elektritarbijatele avatud
• Ametiühingud: alampalk peaks olema 320 eurot
• Rohkem naisi äriühingute juhtorganitesse
• Uued RTJ-d – 2013. a näidisaruanded
• Töötuskindlustusmakse määrad muutuvad 2013. aasta 1. jaanuarist
• Tööajafond 2013
• Ühendusesiseste tehingute ja toimingute deklareerimisest käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese käibe aruandel

ASJATUNDJA LUUBI ALL

• Hallil rahal pole värvi, lõhna ega häält - Virkko Lepassalu, Raamatupidamisuudiste toimetaja
• Mõned aabitsatõed algajale ettevõtjale. 1. osa - Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant
• Juhatuse liige – mitte ainult tähtis amet, vaid ka vastutus - Ksenija Liss, Advokaadibüroo Red

PROBLEEMID JA LAHENDUSED

• Kuidas arvutada välja maksmisele kuuluvad maksude summad erisoodustuselt sõiduauto kasutamise eest?
• Kuidas esitatakse müügiarve üürile antud eluruumi eest?
• Kas üürileandja saab nõuda hüvitist lepingu lõpetamise teavitamise tähtaja rikkumise eest?
• Kas füüsiline isik saab anda laenu enda firmale?

RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA

• Kinkekaarte on mõnus saada, kuid raske arvestada - Anne Mobel, Deloitte Audit Eesti
• Uued RTJ-d: oodatud ja ootamatud, kuid igal juhul vajalikud - Ago Vilu, PwC

VAJALIK NÄIDIS

• {pub}Eelarvestamissüsteemi kehtestamine{/pub} {reg} Eelarvestamissüsteemi kehtestamine {/reg}  - Lev Golub
• {pub}Töötaja süüst olenemata varalise vastutuse kokkulepe{/pub} {reg} Töötaja süüst olenemata varalise vastutuse kokkulepe{/reg}  - Riina Vään
• {pub}Töötaja kahju hüvitamise nõue{/pub} {reg} Töötaja kahju hüvitamise nõue{/reg}  - Riina Vään

HUVITAVAID LAHENDEID KOHTUSAALIST

• Kahju hüvitamisest eluasemekindlustuse puhul
• Füüsilisest isikust pankrotivõlgniku hagemisõigusest
• Käendaja vastutusest üürilepingust tuleneva võla eest
• Veel kord riigilõivude põhiseaduspärasusest
• Valest omanikukandest kinnistusraamatus
• Kohtutäituri õigusest kinnisasja pildistada

TÄHTSAMAD UUED SEADUSED

• Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seadus
• Kalapüügiseaduse muutmise seadus
• Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

RAAMATUPIDAJA KALENDER

• Detsember 2012
• Jaanuar 2013

ASJALIKKU NAABERMAADEST

• Audiitortegevus Venemaal. Osa 1.- Tatjana Jermilova, Peterburi Audiitorite Koja asepresident

ÄRIHOROSKOOP

• Millises riietuses ja kuidas tähistada maoaasta saabumist
• Detsember 2012
• Jaanuar 2013

TÄHTIS TEADA

• Raamatupidajate uued kutsestandardid - Tõnis Blank, ERK juhatuse esimees
• MTA selgitused seaoses FIE abikaasa eest sotsiaalmaksu tasumisega
• Tsiviilkohtumenetluse riigilõivud alanesid 1. juulist
• Firmade maksuvõlgade kogusumma on alanenud 65 miljonini
• Käendajaks hakkamine võib tuua probleeme
• Siseauditi prioriteedid on riigis määratama

UUDISED JURISTILT

• Riigikohus lõpetas osaühingute sunnismaisuse EVK-s - Hannes Vallikivi, Tanel Küün
• Ettevõtte tähistuse võimalikust maksustamisest reklaamimaksuga - Epp Lumiste

UUDISED AUDIITORILT

• Kuidas saada vandeaudiitoriks? - Darja Roos

VEAD JA PROBLEEMID

• Kuidas kajastada raamatupidamises Töötukassalt saadud toetust ettevõtluse alustamiseks?
• Milliseid mõjutusvahendeid võib korteriühistu oma „probleemsete” liikmete suhtes rakendada?
• Kas on tingimata vaja pidada firma mobiiltelefoniga tehtud töötajate isiklike kõnede arvestust?
• Kas käibemaksukohustuslaseks registreeritud ettevõttel on õigus müüa kinnisasi ilma käibemaksuta?

VAJALIK NÄIDIS

• {pub} Sõidupäevik - Jaak Siim{/pub} {reg} Sõidupäevik - Jaak Siim {/reg}
• {pub} Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt - Riina Vään {/pub} {reg} Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt- Riina Vään{/reg}
• {pub} Töölepingu erakorraline ülesütlemise tööandja poolt - Riina Vään {/pub} {reg} Töölepingu erakorraline ülesütlemise tööandja poolt- Riina Vään {/reg}

KOHTULAHENDID

• Rahatrahvi määramisest maksumenetluses: Segame Sa vs Prantsusmaa
• Riigikohtu üldkogu otsus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESML) artikli 4 lõige 4 kohta
• EVKS § 18 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamine
• Maksuhalduri poolt haldusakti kättetoimetamine
• Üürileandja pandiõigus
• Andmebaasi mõiste autoriõiguse seaduse tähenduses

SEADUSED JA EELNÕUD

• Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muudatused
• Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus
• Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus
• Konkurentsiseaduse muutmise seadus
• Perekonnaseaduse muutmise seadus
• Vedelkütuse seaduse muutmise seadus
• Väärtpaberituru seaduse muutmise seadus
• Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus
• Korruptsioonivastane seadus
• Kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
• Ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus
• Avaliku teenistuse seadus

RAAMATUPIDAJA KALENDER

• September
• Oktoober
• November

SÜNDMUSTE KALEIDOSKOP

• Tasuta seminarid ja kursused (september-november)

HUVITAVAT BLOGIDEST JA YOUTUBE’ST

• Privaatsus internetis - mis see on ja kuidas seda mõista?
• Miks ei tasu kasutada sõnu koheselt, oluliselt, tõsiselt?
• EASi kasvutoetusega toetavate kulude ring on laienenud
• Mandlipurukattega õunakook
• Maksu- ja tolliamet kontrollis Tallinna keskturgu
• Sotsiaalkaitsekulutused vähenesid esmakordselt
• Sissenõudmata viivise kajastamisest võlgniku majandusaasta aruandes
• Finantspettuse inimlik nägu
• Maade müügipakkumiste hind langes aastaga 5%
• Investeerimisideed USA parimatelt fondijuhtidelt
• Marty Nemko's Career Tips: Surviving Today's Job Market
• Startup ongi innovatsioon
• Kuidas ennustada tulevikku ning miks mind ei häiri pisiasjad?
• Eesti reisirongiliikluse tulevikust
• Kuidas saada “halvaks” juhiks, TOP 10 võimalust

ÄRIHOROSKOOP

• September
• Oktoober
• November

Tõnis Blank,
ERK juhatuse esimees,
ERK kutsekomisjoni esimees

Järgmised kutseeksamid toimuvad detsembri alguses. Ootame kõiki oma taset hindama. Seekordsed eksamid on viimased vanade standardite ja formaadi alusel. Kindlasti korraldatakse enne eksameid ka konsultatsioone.

Kutsestandardid

Nõukogude ajal kasutati töötajate oskuste tähistamiseks kategooriaid (II kategooria betoneerija, III kategooria lukksepp, VI kategooria freesija jne). Toona tähendas kõrgem kategooria ka veidi kõrgemat palka. Praegune seis on veel selline, et kutsetunnistuse omamine ei anna otsest palgatõusu. Tööandja võiks (ja peaks) atesteeritud inimese oskusi kõrgemalt hindama.

Kümmekond aastat tagasi hakati taaslooma kutseomistamise ja -hindamise süsteemi Eestis.

Kutsestandard on dokument, mis  kirjeldab kutsetegevust ning  vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

Kutsestandard on:

•        aluseks õppekavade ja koolitusprogrammide koostamisel;
•        aluseks kompetentsuse hindamisel;
•        abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel;
•        abiks töötajale, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel;
•        abiks info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse;
•        aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel.

Kutsestandardi koostamine

Eesti Raamaatupidajate Kogu (ERK) juurde moodustatud kutsekomisjon, mis koosneb eri osaliste esindajatest, on valmis saanud uued raamatupidaja kutsestandardid.

Standardid kehtivad alates 7. juunist 2012 ja rakenduvad 2013. aastal. Enne täielikku rakendamist tuleb koostada ka uued hindamisstandardid. Samuti võtab aega koolidel õppekavade vastavusse viimine uute standarditega.

Sel sügisel toimuvad kutseeksamid veel vanadel alustel.  Uutele standarditele üleminek on pikk protsess, mis võib kesta ligi aasta.

8 tasemega kvalifikatsiooniraamistik

Loomisel on 8-tasemeline Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR), mis sisaldab kõiki ametlikult tunnustatud kvalifikatsioone. Need on üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse kvalifikatsioonid ning kutsesüsteemi kaudu antavad kutsekvalifikatsioonid ehk kutsed.

Eesti kutsesüsteemis seni kasutusel olnud 5-tasemeliselt raamistikult üleminek 8- tasemelisele raamistikule toimub järk-järgult, kutsealade kaupa. Raamatupidamise vallas on see töö tehtud. Uued standardid kirjeldavad oodatavaid pädevusi vaadeldavate ja hinnatavatena.
Uue, 8 tasemega standardite süsteemi kohaselt on raamatupidaja kutse valdkonnas kolm taset: 5., 6. ja 7. tase. Kutsenimetused on vastavalt raamatupidaja, vanemraamatupidaja ja juhtivraamatupidaja.

Vanade kutsestandardite alusel välja antud tunnistustele on kutseregistris juba lisatud uue raamistiku tasemenumber. Kutsetunnistusi välja ei vahetata. Soovi korral väljastab register kutsetunnistuse omanikule uue kvalifikatsioonitaseme kohta õiendi.

Endiselt jääb kehtima VÕTA kord (varasemate õpingute ja töö arvestamine), mille alusel saab kutsetunnistuse kehtivusaega pärast viit aastat pikendada eksameid tegemata.

Mõned väljavõtted uutest standarditest

Vanemraamatupidaja tegeleb finantsarvestusega, juhtimisarvestusega, kuluarvestusega, finantsaruannete analüüsiga, maksuarvestusega ja eelarvestusega.

Vanemraamatupidaja töö eeldab märkimisväärset vastutust ja iseseisvust ning vajadusel teiste meeskonnaliikmete kontrollimist ja juhendamist.

Kutsealane ettevalmistus – üldjuhul on nõutav bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus ja kaheaastane töökogemus raamatupidajana. Vajalik on pidev enesetäiendamine.

Täpsemalt kõigist nõuetest:
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10438398/pdf/vanemraamatupidaja-tase-6.7.et.pdf

Juhtivraamatupidaja tegeleb finantsarvestusega, juhtimisarvestusega, kuluarvestusega, finantsaruannete analüüsiga, maksuarvestusega, eelarvestusega ja audiitorkontrolliga.

Juhtivraamatupidaja peamised tööülesanded on igapäevase raamatupidamise töö planeerimine ja juhtimine, teiste töötajate juhendamine ning järelevalve teostamine; eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamine; kulutuste kontroll, finantstegevuse analüüs ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine. Juhtivraamatupidaja teeb erinevaid tehnilisi või erialaseid keerulisi operatsioone. Juhtivraamatupidaja vastutab alluvate töö eest.

Kutsealane ettevalmistus – nõutav kõrgharidus, üldjuhul magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Nõutav on viie aasta pikkune töökogemus raamatupidajana. Vajalik pidev enesetäiendamine.

Täpsemalt kõigist nõuetest:

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10438495/pdf/juhtivraamatupidaja-tase-7.7.et.pdf

ERK on väljastanud ligikaudu 1900 raamatupidaja I taseme (uus 5. tase) ja 70 II taseme (uus 6. tase) kutsetunnistust.

Mida rohkem on atesteeritud raamatupidajaid tööturul, seda rohkem väärtustame oma kutset.