30.12.2021 Neljapäev

Hasartmängumaks kui poliitikainstrument

Õnne- ja osavusmängude eri liike tuntakse sajandeid ning ühiskonna esimesed katsed mängimist reguleerida, piirata, maksustada või päris keelata ulatuvad samuti sajandite tagusesse aega.
Eve-Ly Kübard, Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna nõunik
Eve-Ly Kübard, Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna nõunik Foto: RUP

Kuna hasartmängude praktiseerimisel on pikk ajalugu, mis hõlmab paljusid kultuure ja ühiskonnakorraldusi, on võimalik leida seisukohti, justkui peituks inimestes mingi hasartmängude mängimise impulss või tung, mis on väljendunud kõikides inimühiskondades eri ajalooperioodidel. Antropoloogid sellist seisukohta siiski ei kinnita, vaid on leidnud, et hasartmäng ei ole universaalne meelelahutusvorm ning sõltub suuresti kogukonna sotsiaalsest struktuurist. Näiteks ei leia hasartmängule viitavaid praktikaid nomaadide ühiskonnast.

Õnnemänge soositakse pigem kultuurides, kus riski võtmise julgust peetakse positiivseks ning kus sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus loob viljaka pinnase jõukuse ja õnne otsinguteks.

Reguleeritud meelelahutusteenus

Kooliajast mäletavad...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!