13.11.2020 Reede

Ahistamisest vaikida on vale

Viimase paari aasta jooksul on Eesti avalikkuseni jõudnud juhtumid, kus tippjuhid on ametikohalt suure skandaaliga lahkuma sunnitud, sest neid on süüdistatud seksuaalses ahistamises.

Epp Lumiste, vandeadvokaat, LEADELL Pilv Advokaadibüroo
Epp Lumiste, vandeadvokaat, LEADELL Pilv Advokaadibüroo Foto: erakogu

Ahistamist (mitte üksnes seksuaalset ahistamist) töökohal on tegelikkuses tajunud üllatavalt suur osa töötajatest. Praxise uuringu „Sotsiaalne ja sooline ahistamine töökohal“ kohaselt lausa 16 protsenti töökogemusega inimestest, samas Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri andmetel võib see näitaja olla lausa 20protsenti. Vaatlen artiklis lähemalt, mis on ahistamine ning millised on nii tööandja kui ka töötaja kohustused töökeskkonnas ja kuidas käituda ahistamise korral.

Ahistamise mõiste seadusandluses

Töölepingu seadus (TLS) ei kasuta mõistet ahistamine. Siiski on tööandjate kohustuste hindamise juures mitu töölepingu seaduse sätet asjakohased. Näiteks töölepingu seaduse § 3 kohustab tööandjat järgima võrdse kohtlemise...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes