„Meie prognoosi kohaselt on 35%-ne tõenäosus, et praegu finantssektoris valitseva ebastabiilsuse jätkuva laienemisega kaasnebks eurotsooni tagasilangus mõõnaperioodi,“ märkis Lloyd Barton.

Hoolimata juulis Kreekale antud uuest abipaketist on Bartoni sõnul olukord eurotsoonis suve jooksul oluliselt halvenenud. „Finantsturgude ebapüsivus, eurotsooni põhiriikide aeglustunud majanduskasv ning jätkuv langus eurotsooni äärealadel lõunas näitavad, et riikide võlakriis süveneb veelgi, mis omakorda kahandab majanduskasvu lootust ka järgmisel aastal. See, et Kreeka ei suuda riiklikku võlga täies mahus tagasi maksta, tundub meie hinnangul olevat vältimatu.“

Uuring prognoosib eurotsooni tuumikriikide SKT kasvuks perioodil 2011-2015 ligikaudu 2% aastas, mis sarnaneb kümnendiga enne 2009. aasta majanduslangust. Kontrastiks sellele kasvab perifeeriamaade SKT samas ajavahemikus vaid 1,2 protsenti aastas, mis on alla poole kriisieelse dekaadi tempost.

„Madalad ja ebakindlad kasvuväljavaated tähendavad, et investeerimisplaanid lükatakse tõenäoliselt edasi – eriti seetõttu, et pankade finantseerimiskulud on tõusuteel, samuti näitab krediiditingimuste analüüs, et on hakatud karmistama ka ettevõtete laenutingimusi,“ selgitas Ernst & Young ASi partner  Ivar Kiigemägi. „Ilmselt on sama ettevaatlikud ka tarbijad, kelle sissetulekuid räsivad nii eelarvemeetmed kui kõrge töötusmäär, mis jääb eurotsoonis tervikuna veel mõneks ajaks 10 protsendi lähistele.“

Peamiseks eurotsooni kasvumootoriks on eelduste kohaselt eksport, mis annab aastail 2011 ja 2012 ligikaudu 2-3% SKTst.

„Tootmissektor lõikab hetkel kasu tugevast ekspordinõudlusest, eriti tärkavatelt turgudelt. Suur osa nimetatud kasvust läheb aga lihtsalt majanduslanguse kahjude korvamiseks ning selle tempo raugeb,“ rääkis Ivar Kiigemägi. „Prognooside kohaselt kasvab ka äriteenuste sektor tervikuna majandusest kiiremini. Ühtlasi võib finantsteenustele tõusta kasu reeglite tõhustamisest.“

Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik märkis uuringut kommenteerides, et kui võrrelda rahandusministeeriumi viimast majandusprognoosi teiste institutsioonide, sh ka Ernst & Youngi omaga, ei paista kusagilt, et valitsus oleks järgmise aasta eelarve koostanud liiga optimistliku prognoosi alusel. „Kuid loomulikult ei saa tema sõnul välistada ootamatult negatiivsemaid arenguid ja nendeks tuleb siiski valmis olla,“ märkis Andrus Säälik.

Ebaõiglaselt palju on Sääliku sõnul viimasel ajal räägitud ka „euroala võlakriisist“. „Tegelikult ei ole tegemist mitte euroala üldise, vaid ikkagi konkreetsete riikide probleemidega, millele ei jää sugugi alla USA ja Jaapani eelarvepoliitika hetkeolukord,“ lausus Säälik.

„Viimase aja prognoosidest käib kasvu piirava tegurina alati läbi ka valitsussektori nõudlus eelarve konsolideerimise tõttu. Kindlasti võib konsolideerimine lühiperioodil olla kasvu piirav tegur, kuid see on vaid üks vaade asjale. Siit ei tohiks teha järeldust, et kui need valitsused ei konsolideeriks, oleks olukord parem. Paljudes riikides on eelarvepoliitika nii korrast ära, et neil pole enam teist valikut – on viimane aeg teha seda, mida juba ammu oleks teha tulnud. Pikemas perspektiivis tugevdab see kindlasti majanduskasvu väljavaateid,“ sõnas Säälik.

Ernst&Young Eurozone Forecastis (EEF) esitatud prognoosid ja analüüsid põhinevad Euroopa Keskpanga eurotsooni majandusmudelil. Nimetatud mudel lähtub kaasaegsetest teooriatest ja tehnikatest, mida Euroopa Keskpank kasutab oma euroala kvartaliprognooside koostamiseks. Uuring on tehtud koostöös Oxford Economics’iga, mis on üks maailma tunnustatumaid majanduseuuringute ja prognoose koostavaid ning sel teemal nõuandvaid organisatsioone.

Ernst & Young Baltic