Sisuliselt määravad konkurendid turuhinna, millega kõik mootoribensiini müüvad.

Näiteks Shelli ja BP/Arali käes on kummalgi viiendik Saksa mootoribensiini turust. Kui nemad tõstavad hindu, järgivad väiksemad konkurendid Jet, Esso ja Total kohe nende eeskuju. Ainult mõni üksik sõltumatu müügikett ei pruugi seda teha.

Sama juhtub siis, kui naftahind maailmaturul langeb. Aga kui näiteks suured firmad sel juhul hinda ei langeta, jätavad ka väiksemad hinna seniseks.

Teine näide on suveperiood, kui sakslased palju sõidavad autodega ja igal aastal üldjuhul mootoribensiini hind sel ajal tõuseb. Loogiselt peaks aga olema vastupidi: suur nõudlus turul peaks soodustama konkurentide hinnalangetust.

Saksa konkurentsiameti sõnul rajaneb hinnapoliitika mitteametlikul jälgimis- ja teatamissüsteemil, mille tõttu kartellikokkulepped ei ole üldse vajalikud. Konkurentsiameti pressiesindaja Kay Weidner rõhutas, et kütuseturu liigsesse koondumisse tuleb suhtude kriitiliselt.

BNS