Kolmapäeval ei suutnud Saksamaa maha müüa 40 protsenti plaanitud
võlakirjade müügimahust. Finantsspetsialistid nimetasid võlakirjaoksjoni
tulemust katastroofiliseks. Itaalia suutis reedel küll kuuekuulise
lunastamistähtajaga võlakirjad maha müüa, aga intressid, mida nad pidid
maksma, olid peaaegu kaks korda suuremad kui kuu aega tagasi.
Mõnes mõttes on igasugused kriisiajad ka huvitavad ja harivad. Kui varem
kirjutati riiklike võlakirjade oksjonitest, tulusustest, intressidest
ja reitingutest vaid investeerimisajakirjanduses ja portaalides, siis
nüüd satuvad need mõisted päevalehtede lehekülgedele, mõnikord isegi
esikaanele.
Suurte investeerimispankade analüütikud ei arutle enam selle üle, kas
Eurotsoon laguneb, vaid pigem millal ja mismoodi see võiks toimuda.
Eelmisel esmapäeval avaldas Šveitsi suurpank Credit Suisse raporti
pealkirjaga Euro viimased päevad. Intressitoodete turgude analüütikud ei
mõelnud selle pealkirjaga mitte niivõrd euroala lagunemist, vaid selle
muutumist võrreldes sellega, mis see on praegu ning ennustasid, et
Saksamaa ja Prantsusmaa võivad teha suure üllatuskokkuleppe
fiskaaluniooni suunas tunduvalt varem, kui see praegu näib võimalik
olevat või kumbki kahest suurriigist sooviks. Ainult sellisel juhul
oleks võimalik nende arvates süsteemi kokkukukkumist vältida.
Credit Suissile järgnesid veel Merryll Lynch, Barclays Capital, Nomura
ja veel mitmed teised pangad, kes avaldasid analüüse, kui suur on
Eurotsooni lagunemise võimalus ning mida see võib endaga kaasa tuua. Nii
ilmutas Merryll Lynch reedel raporti analüüsiga, mis võib juhtuda siis,
kui Eurotsoonist lahkuvad Hispaania, Itaalia, Portugal ja Prantsusmaa
ning nad hakkavad taas printima enda oma raha. Merryll Lynchi arvutuste
kohaselt nende riikide valuutad dollari suhtes nõrgenevad.
Eurotsooni lagunemise kõige suurem oht on “renomineerimisrisk”, ütles
ajalehele The New York Times investeerimispanga SLJ Macro Partners
partner Stephen Jen. Tema sõnul on tegemist ennustamatu efektiga, mida
eurotsooni lagunemine avaldab finantsvaradele juhul kui turg hakkab neid
uutesse varadesse ümber hindama. Enamik inimesi loodab, et seda ei
juhtu.
“Mäletate, kui Lehman läks pankrotti, ei osanud mitte keegi ennustada,
mis juhtub järgmisena,” ütles ajalehele Prantsusmaa pankur, kellel
avalikkusega suhtlemise õigust ei ole. “Tegemist oli ettevõtte, mitte
riigiga. Juhul kui eurost lahkub riik, tuleks Lehmani efekti korrutada
kümnega,” lisas ta.
Nagu võiski arvata langesid aktsiate hinnad sellisel dramaatilisel
nädalal üsna märkimisväärselt. Ameeriklased tähistasid neljapäeval oma
kõige tähtsamat püha – tänupüha. Selle nädalaga algab ka jõuluhooaeg
ning aktsiaturgudel algab tihti tõusuperiood, mida nimetatakse
jõuluralliks.
S&P 500 indeks langes eelmisel nädalal 4,7 protsenti, mis on suurim
tänupühanädala langus alates 1932. aastast. Novembri algusest on indeks
kukkunud 7,6 protsenti olles sellega teel kehvima novembri suunas alates
2000. aastast.
Ka Euroopa aktsiaturgudel toimus üsna korralik langus. Indeks Stoxx
Europe 600 langes 4,7 protsenti, mis oli suurim nädalane langus kahe
viimase kuu jooksul.
Meie börsiindeks OMXT langes nädalaga 5,08 protsenti 541,98 punktini,
mis on samuti suurim langus viimase kahe kuu jooksul. Kuu algusest on
börsiindeks kerkinud 8,02 protsenti. November on meie börsi jaoks olnud
üsna omapärane – on olnud nii suuri langusi kui ka korralikke tõuse,
mistõttu keskmiselt on OMXT langenud novembris 0,13 protsenti. Sellest
aastast on kehvemad novembrid olnud nii 2007. kui ka 2008. aastal, mis
tähendab, et arvestades keskkonda, pole olukord nii hull kui oleks
võinud karta.
Aasta algusest on aga indeks kukkunud 22,39 protsenti, mis praeguse
seisuga tähendaks meie börsi ajaloo halvemuselt kolmandat aastat.
Suurimad langejad on olnud Baltika aktsia, mis on kaotanud sel aastal
71,5 protsenti ja Arco Vara aktsia 53,4 protsenti oma väärtusest.
Baltika aktsia hind oli nii madalal tasemel viimati 2000. aasta alguses,
Arco Vara aktsia 2009. aasta maikuus.
Samas on aasta algusega võrreldes ka kaks tõusjat. Silvano FG aktsia on
kerkinud 12,1 protsenti 3,06 euroni ning Viisnurga aktsia 9,1 protsenti
1,57 euroni.
Tõnis Oja,
rahakompass.ee
