USA presidendi hinnangul on kasvanud Euroopa riigijuhtide otsustavus astuda jõulisi samme eurotsooni kriisi lahendamiseks, kuid kutsus ühendust veelgi tihedamale koostööle probleemidega võitlemisel.
Obama pakkus ühtlasi välja, et saadab USA asjatundjad kolmapäeval korraldatavale Euroopa Liidu kohtumisele, kes pakuksid välja ideid kriisist jagusaamiseks.
Ka G8 liidrid kinnitasid nädalavahetusel Camp Davidi tippkohtumisel toetust Kreeka jäämisele euroalasse, kuid kutsusid Ateenat pidama kinni juuksekarva otsas rippuva päästepaketi tingimustest.
"Tunnistame üksmeelselt tugeva ja sidusa euroala tähtsust üleilmse stabiilsuse ja majanduse taastumise seisukohast," märkisid G8 juhid kohtumise lõppkommünikees. "Oleme huvitatud Kreeka jäämisest euroalasse ning kutsume Ateenat austama endale võetud kohustusi."
Euroala kriis oli Kreeka sündmuste ning kasvavate pingete tõttu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel G8 seekordse tippkohtumise peateema.
USA president Barack Obama märkis kohtumisel osalejate üksmeelt, et majanduskasvul ja töökohtade loomisel peab olema prioriteet kokkuhoiu ees.
"Nagu kõik täna siin viibinud liidrid üksmeelselt nõustusid, peavad majanduskasv ja töökohtade loomine olema meie peamine prioriteet," ütles Obama kohtumise lõppsõnas. "Suund, mille debatt on viimasel ajal võtnud, peaks sisendama usaldust, et Euroopa astub kriisi ohjeldamiseks tähelepanuväärseid samme."
Kohtumise eel asus Obama toetama Saksamaa eelistatava kokkuhoiupoliitika asemel pigem Prantsusmaa ja Itaalia püüdlusi keskenduda majanduskasvule. Kriitikute hinnangul on kaks aastat kestnud keskendumine üksnes võlgade vähendamisele suurendanud tööpuudust, viinud Kreeka pankroti äärele ning õhutanud tagant kriise Itaalias ja Hispaanias.
Kreeka riigivõlg on pärast riigivõlakirjade väärtuse osalist mahakandmist langenud mullu detsembri lõpu 368 miljardilt eurolt tänavu märtsi lõpuks 280,3 miljardile eurole ehk kokku 23,8%, selgus esmaspäeval riigikontrolli andmetest.
Kokkuleppe kohaselt kandis erasektor riigi võlakirjade väärtusest maha 107 miljardit eurot, mis oli tingimuseks, et Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Liit annavad Kreekale teise, 130 miljardi euro suuruse abipaketi. Abi, mis sisuliselt on laen, lisandub koguvõlale, selgitas allikas.
Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka riigivõlg vähenema eelmise aasta lõpu 160%lt 2020. aastaks 120,5%le sisemajanduse koguproduktist, mis on ikka veel kaks korda suurem, kui on lubatud rahaliidu liikmesriigile.
BNS
