Seeläbi aitavad need meetmed oluliselt kaasa stabiilsuse hoidmiseks euroalal ja Euroopa Liidus tervikuna. Eurotsoonis osaleb ka Eesti abipakettide käendamisel.

„See ei tähenda, et Eestist raha kohe uuel aastal liikuma hakkaks. Laenupakettide puhul on tegemist riigi laenude garanteerimise ehk käendamisega ning reaalne raha saadakse reeglina finantsturgudelt,“ rääkis Ligi. „Teistel liikmesriikidel tekib kohustus vahendeid eraldada ainult juhul, kui laenu võtnud riik oma võlgu teenindada ei jõua. See on aga väga ebatõenäoline, kuna abi saamise tingimused pannakse paika koos euroala, IMF-i ja Euroopa Komisjoniga.“

„Iirimaa abipaketis oleks meie võimaliku osaluse suurus tõenäoliselt alla kahe miljardi krooni, kuid kordan, ka see ei oleks raha vaid garantii suurus,“ ütles Ligi. Eesti osalemine Iirimaa laenupaketi  garanteerimises lepitakse kokku järgmisel aastal Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ühinemiseks peetavate läbirääkimiste käigus.