Kreeka võlavahetusega nõustumist, mille tulemusel peavad erakreeditorid korstnasse kirjutama üle 70 protsendi oma investeeringutest, tervitasidki peamiselt poliitikud. Finantskommuun oli oma väljaütlemistes tunduvalt tagasihoidlikum.
Näiteks euro kurss reedel hoopis langes. Tegemist ei olnud siiski mingisuguse pettumusega. Turud uskusid juba varem, et võlavahetus toimub, varasematel päevadel tublisti kosunud Euroopa ühisrahal sai lihtsalt võhm otsa.
Ka Euroopa aktsiaturud langesid eelmisel nädalal . Ilmselt oli tegu kasumivõtmisega, sest aasta algus on Vana Maailma börsidele olnud suurepärane. Euroopa aktsiaturgude hinnaliikumist peegeldav Stoxx 600 indeks oli aasta algusest kuni 2. märtsini kerkinud 9,3 protsenti, mis on indeksi parim aasta algus alates 1998. aastast. Mäletatavasti võttis sel ajal üha suuremaid tuure üles tehnoloogiabuum enne kui kaks aastat hiljem suure pauguga lõhkes.
Eelmise nädala kahel esimesel päeval kukkus Stoxx 600 indeks 3,3 protsenti langedes madalaima tasemeni alates jaanuarist.
Aktsiaturgude tugev langus tõstatab küsimuse, kas Euroopa Keskpanga likviidsussüstist inspireeritud ralli on läbi ning kas sellel on lõpuks mõju ka nn päris majandusele.
Keskpanga uus prognoos alandas mõnevõrra majanduskasvu väljavaateid võrrelduna eelmise, detsembris tehtud prognoosiga.
USA aktsiaturgudel oli neljas tõusunädal järjest. Tõsi, selle nelja nädalaga kerkis S&P 500 indeks vaid 2,1 protsenti, mis pole teab kui palju. Aasta algusest on aga USA aktsiaturud kerkinud märkimisväärsed üheksa protsenti.
Meie börsil oli kahjuks kolmas langusnädal. Börsiindeks OMXT langes eelmisel nädalal 0,75 ja kolme nädalaga kokku 2,4 protsenti, mis on küll suhteliselt tagasihoidlik, aga üldise optimismi taustal nukravõitu.
Reedel möödus täpselt kolm aastat finantskriisi järgse tõusu algusest. 2009. aasta 9. märtsil oli madalaimal tasemel suurem osa maailma aktsiaindeksitest ja väga paljude ettevõtete aktsiatest. S&P indeks oli kolm aastat tagasi kukkunud 12 aasta madalaimale tasemele. Täna on see tollest ajast kerkinud 102 protsenti.
Erand ei ole ka Tallinna börsiindeks OMXT, mis oli selleks kuupäevaks kukkunud 244,99 punktini, mis oli peaaegu kuue aasta madalaim tase. Tänaseks on indeks kerkinud 2,4 korda. Kriisijärgne kõrgeim tase jääb kahjuks siiski aastatagusele ajale ehk eelmise aasta algusesse.
Mäekõrguselt on selle aja suurima tõusu teinud Silvano FG aktsia, mis on kolme aastaga kallinenud 1341 protsenti (see ei ole viga). Mitmekordse tõusu on teinud veel Olympic OG (291%), Harju Elektri (264,86%), Tallinna Kaubamaja (226%), Merko Ehituse (197%), Ekspress Grupi (181%), Tallinki (127%) ja Viisnurga (115%) aktsia.
Paraku on kaks aktsiat, mis on ka tolle ajaga võrreldes langenud – Baltika aktsia 30 ning Tallinna Vee aktsia 16 protsenti. Tallinna Vesi on vahepeal maksnud korralikke dividende, mis tähendab, et kui keegi nn põhjaõngitsejatest juhtus kolm aastat tagasi vee-ettevõtte aktsiaid ostma, siis ta peaks tänu dividendidele olema kerges plussis.
Selleks nädalaks oodatakse pigem aktsiaturgude langust. S&P 500 indeks kerkis eelmisel nädalal vaid 0,1 protsenti, mis näitab, et tõus on raugenud.
Homme toimub USA Föderaalreservi nõukogu istung. Mõned spekuleerivad, et keskpank võib anda teada rahanduspoliitika lõdvendamise poliitika uutest sammudest, aga see on üsna vähetõenäoline. USA makromajandusnäitajad on viimasel ajal olnud üsna head ning senise rahapoliitika jätkumine tõenäoline.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
