Sotsiaalses tõrjutuses elas 2013. aasta keskpaigas ligikaudu 25,1% Hispaania elanikkonnast. 2007. aastal elas samaväärses olukorras 16,3% inimestest.

Osakaalu tõusu põhjustas 2008. aastal alanud majanduslangus, öeldi Caritase raportis.

Sotsiaalses tõrjutuses elavast 11,7 miljonist inimesest pole tööd 77,1%-l ning 61,7% on raskusi elamispinna säilitamisega.

"Uut kasvuperioodi puudutava majandusdebati detailidesse süüvimata peame esile tooma, et kaldumine sotsiaalsete probleemide süvenemise suunas pole peatunud," seisis raportis.

Hispaania majandus näitab tasahilju paranemise märke, kuid töötus on 23,7% tasemel üks Euroopa suurimatest.

Valitsus ennustab 2014. aastal 1,3%-list majanduskasvu, millega lõppeb kuus aastat kestnud majanduskriis.

"Majanduskasv iseenesest ei vii võrdsuseni," ütles Caritase peasekretär Sebastian Mora.

"Selge on see, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks tuleb tõhustada sotsiaalset kaitset. Tõsi, meil olid erinevad programmid ja kavad, kuid need on täiesti ebapiisavad," lisas ta.

Peaminister Mariano Rajoy konservatiivne valitsus otsustas kontrolli alt väljuva avaliku sektori kulutusi oluliselt kärpida. Taolisi muudatusi tehti viimati 1970. aastatel, kui Hispaania demokratiseerus.

Organisatsiooni sõnul puudub sissetulekuallikas ligikaudu 500 000 majapidamisel.

Caritase andmete kohaselt tabas majanduslangus eriti rängalt immigrante, kes tulid riiki väljastpoolt Euroopa Liitu.

Euroopa Liidu välistest riikidest pärit elanikest elab sotsiaalses tõrjutuses 52,6%. Hispaanlaste seas on vastav osakaal 20,6%.