Sellele viitab nende sõnul asjaolu, et pärast neli aastat kestnud majanduskriisi on Saksamaa kaheaastaste riigvõlakirjade intress langenud nulli ehk allapoole Jaapani võlakirjade tootlust.

"Ma tõesti ei näe kuskil eurotsooni finantskriisi lõppu," tõdes Monument Securitiesi peaökonomist Stephen Lewis.

Saksamaa ja Prantsusmaa on vastandlikel seisukohtadel eurovõlakirjade ja majanduskasvu saavutamise abinõude suhtes. Kõik see jätab eurotsooni majanduskasvu lähikvartalites väga nõrgaks, ütles Lewis.

Eurotsoonile ennustatakse teises kvartalis 0,4-protsendilist majanduslangust. Esimeses kvartalis oli majandus seiskunud.

Jaapani kaotatud aastakümne tekitasid kinnisvara- ja aktsiaturumull, eurotsooni kriis algas riikide eelarvepuudujäägist, võlgadest ja panganduse nõrkustest. Eurotsooni pangalaenud on kokku kuivanud nagu Jaapanis 1990. aastatel.

Teadmatus, kui palju on eurotsooni riikide käes kriisiriikide võlakirju, ajas finantsturul üles laenamiskulud ja suunas arengu halba spiraali, tõdesid ökonomistid.

BNS