Tema sõnul teavitas komisjon Lätiti, et rahandusministeeriumil kui EL-i raha haldaval asutusel puudub mehhanism mõjutamaks ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste otsuseid EL-i raha kasutamise kohta. Seetõttu otsustati maksed peatada ja tehti Lätile ülesandeks töötada välja tegevuskava ning kõrvaldada haldus- ja järelevalvesüsteemis leitud puudused.

Beļkeviča ütles, et rahandusministeeriumi arvates on EK otsus ülekohtune ja ta jätkab komisjoniga koostööd, et selgitada Läti süsteemi põhimõtteid ning veenda komisjoni, et süsteem toimib.

Pressiesindaja märkis, et perioodil 2007- 2013 Lätile eraldatava raha haldamise ja kasutuse järelevalve süsteem on akrediteeritud ja EK on selle heaks kiitnud, see vastab komisjoni nõuetele.

Beļkeviča kinnitas, et EL-i fondidest raha saajaid otsus ei mõjuta, sest neile eraldatakse raha esmalt riigieelarvest, kuhu see siis EK-lt saadud summadest tagasi laekub.

EK on varem teatanud, et tema arvates ei investeeri Läti raha strateegiliselt arukal ja riigile kasulikul viisil.

Möödunud aasta lõpuks oli enamik Läti ministeeriume EL-i raha kasutamisega hiljaks jäänud, planeeritud mahust oli kasutust leidnud vaid 73%. Rahandusministeerium aga kinnitas, et Läti täidab oma eesmärgid ja kulutamata jääb vaid 2-5% kogusummast.

Lätile on 2007.- 2013. aastaks EL-i eelarvest ette nähtud 4,5 miljardit eurot.