Ministrid teatasid seitsmetunnist arutelu kokkuvõtvas avalduses, et kui sealne parlament järjekordsed säästumeetmed ja riigivara müügi heaks kiidab, võidakse maksesuutmatuse äärel seisva Kreeka blokeeritud vahendid vabastada juuli keskpaigaks.

Kreeka vajab abilaenu, et oma varasemaid võlgu teenindada. Ateena maksesuutmatus võid doominoefektina kogu eurotsoonile mõjuda.

Ministrid leppisid veel kokku, et kaalumisel oleva teise, umbes 100 miljardi euro suuruse Kreeka laenuabipaketi tarvis tuleb pankadel, pensionifondidel ja kindlustajatel leppida kokku mitteametlikus korras ja vabatahtlikult olemasolevate võlgade asendamise teistega, mille rahvusvahelised doonorid peagi suure tõenäosusega välja kuulutavad.

"Toonitasime jõuliselt, et Kreeka valitsus peab kuu lõpuks saatma korda tegusid, mis veenaksid meid, et kõik Kreeka võimude võetud kohustused on täidetud," ütles eurotsooni juht, Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.

Kreeka peaminister Georgios Papandreou süüdistas pühapäeval parlamendis esinedes riigi hädades liiga suurt avalikku sektorit ja lubas põhjalikke muudatusi. Sotsialistide eelarveplaan, mis näeb ette 28,4 miljardi euro suuruseid kärpeid ja 50 miljardi eurost erastamistulu 2015. aastaks, on tekitanud kreeklastes rahulolematust.

Papandreou vahetas reedel valitsusremondi käigus välja mitu ministrit, teiste seas rahvarahutused vallandanud ja võimuparteis mässu põhjustanud säästuprogrammi põhiautori Giorgos Papakonstantinou.

Opositsioonilised paremtsentristid on seni keeldunud uusi säästumeetmeid toetamast.

"Peame ootame programmi lõpphääletust," ütles Juncker Kreeka poliitilist olukorda kommenteerides.