Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördub seoses Euroopa Kohtu 12. juuli otsusega üleliigsete laovarude kohta Eesti edasiste sammude otsustamiseks valitsuskabinetti, teatas BNS viitega Põllumajandusministeeriumile.
"Ees on pingeline aeg, sest Euroopa Kohtu värske otsusega kaasneb väga palju juriidilisi ja rahalisi aspekte, mida tuleb analüüsida ja arvesse võtta," ütles Seeder, märkides, et Eesti edasised sammud nii käimasolevate kohtuvaidluste kui ka Euroopa suunas tegutsemise osas otsustab valitsuskabinet. "Meie ettepanek on kabinetti minna augustis. Seni valmistame põllumajandusministeeriumis ette analüüsi ning ettepanekud."
Põllumajandusminister selgitas, et tegemist on esialgu muude põllumajandustoodete laovarusid puudutava otsusega. "Nüüd tulebki analüüsida, kas suhkru puhul on võimalik välja tuua erisusi või kehtib see kohtuotsus ka niinimetatud suhkrutrahvide kohta."
Euroopa Kohus otsustas möödunud neljapäeval, et Eesti riigil ei ole õigust nõuda ettevõtetelt üleliigsete laovarude eest Euroopa Liidu (EL) poolt Eestile määratud trahvi, sest 2003. aasta vastava määruse sätted ei olnud 2004. aasta 1. mai seisuga, kui Eesti liitus ühendusega, EL-i Teatajas eestikeelsena avaldatud ega Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud.
Kohtuotsuse järgi saab nõukogu ja komisjoni määrustel ning nende institutsioonide direktiividel, mis on adresseeritud kõikidele liikmesriikidele, olla õigusmõju vaid siis, kui need on EL-i Teatajas avaldatud, ning huvitatud isikutel peab olema võimalik tutvuda ka neile kohustusi paneva siseriikliku meetme allikaga.
Põllumajandusministeeriumi teatel on Eesti riik Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete, nagu piimatooted, riis, vein, üleliigsete laovarude eest kokku 6,5 miljonit eurot. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,2 miljonit eurot ehk 75% määratud 45,7 miljoni eurosest kogusummast. 25% määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda ühenduse eelarvesse maksta.
Aastatel 2006–2007 määras Maksu- ja Tolliamet laovarutasu kogusummas 35,3 miljonit eurot 82 juriidilisele isikule, kellest 12 on praeguseks likvideeritud. Sellest on praeguseks tasutud 2,2 miljonit eurot. Praegu on Eestil pooleliolevaid vaidlusi laovarutasu osas kokku 26 juriidilise isikuga summas 27,7 miljonit eurot. Vaidluse osapoolteks olevast 26 ettevõtjast on laovarutasu maksnud 17 ettevõtjat kogusummas 1,7 miljonit eurot, tasumata on endiselt 26 miljonit eurot.
Varasema info põhjal tekkis üleliigse laovaru vaidlus, kui põllumajandusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet määrasid peamiselt piimapulbrit vahendanud AS-ile Pimix üleliigse laovaru tasu 16 318 500 krooni.
Vaidluse sisu üleliigse laovaru teemal on, kas riik saab ettevõtetelt üleliigse laovaru eest tasu koguda, kui vastavat EL-i akti polnud Eesti EL-ga liitumise hetkel eesti keeles EL-i Teatajas avaldatud. Euroopa Kohus on varem otsustanud, et õigusakti ei või isikute vastu kasutada, kui see pole vastavas riigikeeles avaldatud. Samas pole Eesti kohtusüsteemis selgeks vaieldud, kas vastav akt üldse pidi olema eesti keeles EL-i laienemise hetkeks või oli oluline selle olemasolu laovarudele tasude määramise ajaks.
Eesti alama astme kohtutes on osas asjades seni aastatepikkuse vaidluse järel jõutud tulemuseni, et ettevõtetelt ei saa üleliigse laovaru tasu ehk niinimetatud suhkrutrahvi sisse nõuda, kuna seda reguleeriv seadus on vastuolus EL-i õiguse ja Eesti põhiseadusega.
