Paraku osutus see päev BATsile mustaks reedeks. Saatuse tahtel oli ettevõtte esimene kauplemispäev see, mil BATSi enda arvutisüsteemides tekkisid tõrked ning aktsiatega, mille sümbolid olid tähestikus vahemikus A-st kuni BF-ni, oli kauplemine häiritud. Nende aktsiate hulgas oli ka Apple, mille hind kukkus korraks 9,3%.
Täielik katastroof toimus aga Nasdaqil noteeritud BATSi enda aktsiaga. Avamisoksjon algas hinnaga 15,25 ehk veidi alla viie protsendi IPO hinnast madalama. 0,9 sekundit hiljem oli see aga kukkunud 28 sendile ning 1,5 sekundit hiljem 0,0002 dollarile ehk kahele sajandiksendile. Seepeale lõpetati BATSi aktsiatega kauplemine ning börsioperaatori enda börsiajalugu kestis kokku 9,5 sekundit, sest ettevõte tühistas IPO ja lubas investorite käest kogutud 100,8 miljonit dollarit tagastada.
IPO katkestamine kauplemise esimesel päeval on Wall Streetil väga haruldane sündmus. The Wall Street Journal kirjutas, et eelmine analoogiline juhtum toimus 1983. aastal arvutifirma Eagle Computer’iga, sest ettevõtte tegevjuht sai IPO toimumise ajal autoõnnetuse tõttu surma. Eagle Computer tagastas investorite raha ning korraldas mõne aja pärast uue emissiooni.
Reedel toimunud sündmused tõstsid taas tähelepanu keskmesse välkkauplemisega seotud riskid. BATS ei ole tavaline kauplemissüsteem vaid arvutite juhitav välkkauplemise süsteem, kus tehingute sagedus ulatub kümnete tuhandeteni sekundis. Ka väärtpaberite hoidmisperiood on tihti peaaegu olematu – ulatudes vaid murdosa sekundini. Välkkauplemise osatähtsus USA börsidel on kerkinud märkimisväärseks – selle osakaal moodustab üle poole USA aktsiaturgude kauplemismahust. BATSi turuosa on 11 protsenti kauplemismahust.
Suurbritannia keskpanga hinnangul moodustab välkkauplemine umbes 40 protsenti Euroopa aktsiaturgude kauplemismahust. Aasias on see protsent küll vaid viis kuni kümme, aga sealne turg on suure kasvupotentsiaaliga.
Välkkauplemismahtude kiire kasvamise tõttu on kasvanud järsult ka riskid. Üheks riskide väljundiks on nn minikrahhid, kus aktsiat hinnad ja börsiindeksid teevad märkimisväärse kukkumise taastudes mõne sekundi või minuti järel taas oma tavapärasele tasemele.
Esimene tõsine minikrahh toimus 2010. aasta 6. mail, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus äkki üle 700 punkti ning tõusis veidi aega hiljem endisele tasemele tagasi.
Vähemalt kaheksa Standard & Poor’s 1500 indeksi koosseisu aktsia hind kukkus siis päevasiseselt ühele USA sendile ehk sisuliselt 100%. Nende hulka kuulusid näiteks õlletootja Boston Beer, mille hind kerkis päeva lõpuks tagasi 55,82 dollarile (hinnalangus 0,66 protsenti).
The Wall Street Journal kirjutas ka, et USA väärtpaberituru järelvalve (SEC) uurib, kas välkkauplemine ei anna teiste kauplejate ees ebavõrdset eelist.
BATSi asutas välkkauplemise üks pioneere Dave Cummings 2005. aastal. Ettevõtte, mille asukoht on Kansas City-s, eesmärk on pakkuda konkurentsi USA kahele suurele börsile – NYSE-le ja Nasdaqile.
Mõned aastad tagasi kirjutas ajakiri Newsweek, et kui värvilistes pintsakutes NYSE kauplejad lähevad pärast börsipäeva lõppu baaridesse, spordisaalidesse või koju siis BATSi töötajad jäävad nuputama kuidas näpistada tehingu sooritamise ajast veel mõned millisekundid.
“Wall Streeti on vallutamas nohikud,” ütles BATSi tootmisjuht Chris Isaacson, ja artikli autori arvates oli tal ilmselt õigus.
