Ühest küljest kompab tänane läänelik tarbimisühiskond planeedi loodusressursside piire, teisalt on aga maailma rahvastik jätkuvalt kiirelt kasvamas ning nõudlus toidu ja esmatarbekaupade järgi ainult kasvab. Samal ajal toimuvad looduskatastroofid, millel on igaühe rahakotile olemas otsene mõju - maailma ühe suurema nisutootja - Austraalia - territooriumist on olulised osad üleujutatud, suured tulekahjud hävitasid palju nisupõlde nii Ukrainas kui Venemaal. Kui siia lisada ka peaaegu 100 dollarini jõudnud nafta hind ja fakt, et üle 50 dollarilise hinna puhul on kasvatajal mõistlikum müüa vili etanooli tootmiseks mitte toiduaineks, siis saame kokku kiire hinnatõuseelse olukorra. Võiks ju mõelda, et see on ühekordne hinnakõikumine mille mõju taandub järgmisel aastal. Nisu puhul ilmselt nii ongi, aga prognoosid näitavad, et sama kaaluga looduskatastroofide ulatus ja sagedus on lähiajal suurenemas.

Ohumärgina peab kindlasti vaatama ka seda, et nii nafta kui ka paljude põhitoiduainete hinnad ületavad juba 2008 aasta tipptasemeid või on nendele väga lähedal. 2008 aga oli aasta mil inimesed olid tänavatel kõrgete hindade vastu protesteerimas. Seetõttu pole ka üllatav, et toidu- ja energiaeksperdid ennustavad, et nii aasta 2011 kui ka järgmised aastad tulevad rahutud ja ohtlikud. Samuti võib siin-seal kuulda hoiatusi, et majanduskriisist väljumise rõõm on ennatlik ning tegelik kriis on alles saabumas.

Tõusvad hinnad, noorte suur töötus ja usaldamatus valitsuse vastu on viinud pöördeliste sündmusteni Alюeerias ja Tuneesias. Mitmed seal ilmnenud sotsiaalse stressi märgid on nähtavad ka paljudes Lähis-Ida riikides. Kõik see kokku - kerkivad toiduainete ja kütuse hinnad, tohutu ülemaailmne tööpuudus ja kokku kukkuv majanduse paranemise lootus - võivad viia protestide, tänavrahutuste ja mässudeni ükskõik kus. Alюeeria ja Tuneesia annavad meile aimu, millega need lõppeda võivad. Keegi ei oska ennustada, kus toimub järgmine sotsiaalne plahvatus.

juhtimine.ee