13.07.2020 Esmaspäev

Veebipõhised vahendusteenused muutuvad ärikasutajate jaoks õiglasemaks

Alates 12. juulist on Eestis otsekohalduv Euroopa Liidu (EL) määrus, mis aitab vahendusteenuste ärikasutajatele tagada läbipaistvamad ja õiglasemad kasutustingimused.

Peamiselt informatiivset selgust taotleva määruse eesmärk on muuta veebipõhise vahendusteenuse kasutamise tingimused ärikasutajate jaoks selgemaks ja õiglasemaks
Peamiselt informatiivset selgust taotleva määruse eesmärk on muuta veebipõhise vahendusteenuse kasutamise tingimused ärikasutajate jaoks selgemaks ja õiglasemaks Foto: pixabay.com

Peamiselt informatiivset selgust taotleva määruse eesmärk on muuta veebipõhise vahendusteenuse kasutamise tingimused ärikasutajate jaoks selgemaks ja õiglasemaks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada otsetehingute algatamist.

Kehtima hakkavatest nõuetest peavad kinni pidama veebipõhiste vahendusteenuste ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujad.

Nõuded ei kehti veebipõhistele makseteenustele ega reklaamivahenditele, mille eesmärk ei ole lihtsustada otsetehingute algatamist ja millega ei kaasne lepingulist suhet tarbijatega.

"Nõuete hulka kuulub näiteks vahendusteenuse pakkujatele kohustus kehtestada teenuse tingimustes konkreetsed etteteatamistähtajad oluliste tingimuste muutumisel ja täpsustused olukordadest, millal ja mis tingimustel piiratakse, peatatakse või lõpetatakse teenuse osutamine ärikasutajatele," selgitas siseturu asekantsler Kristi Talving.

Muuhulgas kohustab määrus tingimustes kirjeldama, kuidas toimib kaupade või teenuste ning otsingutulemuste järjestamine, kuidas toimub ostu või otsinguga seotud kaupade või teenuste ristmüük ning kas vahendusteenuse pakkuja või temaga seotud ärikasutaja rakendab erikohtlemist enda pakutavatele kaupadele või teenustele konkurentsis teiste sarnaste toodete ja teenustega, mida pakuvad lepingulised ärikasutajad.

"Niinimetatud keskmise suurusega ettevõtted, kus on üle 50 töötaja ning aastakäive või bilansimaht on üle 10 miljoni euro, peavad täiendavalt tagama oma veebikeskkonnas ärikasutajatele mõeldud kaebuste menetlemise süsteemi ja nimetama kaks või enam lepitajat, kellega nad on valmis koos töötama, et saavutada vaidlusküsimuses kohtuväline kokkulepe," ütles Talving.

Ta lisas, et üheks selliseks lepitajaks võib olla näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Sõltuvalt vahendusteenuse keerukusest võib see eeldada koostöökokkulepet nimetatud lepitajatega.

EL-i nii-nimetatud platvormide määrust kohaldatakse alates käesoleva aasta 12. juulist. Määrus on otsekohalduv ning seda ei võeta üle Eesti õigusesse. Nõuete täitmist jälgib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes